Erinevus lehekülje "Ida-Aafrika riftivöönd" redaktsioonide vahel

P
→‎top: pisitoimetamine
P (Robot: muudetud 61 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
P (→‎top: pisitoimetamine)
 
'''Ida-Aafrika riftivöönd''' on aktiivse [[riftistumine|riftistumisega]] piirkond [[Ida-Aafrika]]s, [[Punane meri|Punases meres]] ja [[Lähis-Ida]]s.
 
Riftivööndi pikkus on üle 6000 kilomeetri. Põhjas algab ta [[Süüria]]s ning lõunas [[Mosambiik|Mosambiigis]]. Vöönd on 30–100  km laiune ja mitmesaja meetri kuni kilomeetri sügavune.
 
Riftivöönd on koht, kus [[Aafrika]] on aeglaselt lõhki kärisemas. Geoloogilises tulevikus saab Ida-Aafrikast tõenäoliselt eraldi [[mikrokontinent]] nagu [[Madagaskar]]ist. Punases meres on riftistumine kaugemale jõudnud, nii et [[Araabia poolsaar]] on juba Aafrikast eraldunud ja nende vahele on tekkinud noor laienev [[ookeanibassein]].
Prognoosi kohaselt lõheneb Aafrika umbes 3-4 miljoni aasta pärast. Ida-Aafrika muutub suureks saareks ja liigub Araabia poolsaare suunas. Punane meri muutub praegusest kolm korda pikemaks, eraldades Ida-Aafrikat ülejäänud Aafrikast, aga kohta, kus Ida-Aafrika ja Araabia poolsaar kokku põrkavad, tekivad veel kõrgemad mäed kui tänapäeval.
 
Riftivööndit iseloomustab [[riftiorg]]ude, kõrgenenud [[seismilisus|seismilise aktiivsuse]] ja [[vulkanism]]i esinemine. Riftiorgu on moodustunud mitu sügavat [[järv]]e, näiteks [[Victoria järv]], [[Tanganjika järv|Tanganjika]] ja [[Njassa järv]]. Ka [[Surnumeri]] paikneb riftivööndis ja selle kallas on maailma madalaim maismaapunkt (–420  m).
 
Riftivööndis asuvad ka mõned Aafrika kõrgeimatest mägedest, näiteks [[Mitumba]], [[Ruwenzori]] ja [[Virunga mäed]]. Need küündivad rohkem kui 5  km kõrgusele ja mõned neist on tipus kaetud igijääga hoolimata sellest, et nad asuvad peaaegu [[ekvaator]]il.
 
Ida-Aafrika riftivööndit peetakse ka inimkonna hälliks. Sealt on leitud paljude varajaste [[hominiidid]]e [[kivistis]]i.
75 867

muudatust