Haiti: erinevus redaktsioonide vahel

Haiti on üks mägisemaid maid Kariibi mere saartel ([[Lääne-India]]s): mäed moodustavad riigi pindalast kolmveerandi. [[Mäeahelik]]ud ja neid lahutavad [[madalik]]ud on enam-vähem lääne-idasuunalised. Põhjas algab [[Loodepoolsaar]]elt edela-kagusuunaline [[Põhjaahelik (Haiti)|Põhjaahelik]] (''Massif du Nord''), mis jätkub Dominikaani Vabariigis [[Kesk-Kordiljeerid (Haiti saar)|Kesk-Kordiljeerid]]e (''Cordillera Central'') nime all. Koos moodustavad nad Haiti saare peamäestiku. Lõunas on pikk ja suhteliselt kitsas [[Tiburoni poolsaar]], millel paiknevad [[Hotte'i mäed]] (''Massif de la Hotte'' ehk ''Massif du Sud'' poolsaare sügavuses, riigi edelaosas) ja [[Selle'i mäed]] (''Massif de la Selle'' ehk ''Chaine de la Selle'' riigi kaguosas). Selle'i mägedes on ka riigi kõrgeim tipp [[La Selle]] (''Pic La Selle''; 2690  m või 2684  m või 2680  m või 2674  m üle merepinna).

Piirkond on [[maavärin]]aohtlik. [[18. sajand]]il lõhkus maavärin kaks korda Port-au-Prince'i linna ning [[1842]] [[Cap-Haïtien]]i linna. [[12. jaanuar]]il [[2010]] tabas Port-au-Prince'i 7-magnituudine maavärin ([[2010. aasta Haiti maavärin]]), milles hävis suur osa linnast. Hukkus vähemalt 170 000 inimest.

Haiti on [[presidentaalne vabariik]] valitava [[president|presidendi]] ja Rahvuskoguga. Mõned väidavad, et praktikas on tegemist [[autoritarism|autoritaarse]] režiimiga. [[29. veebruar]]ilveebruaril [[2004]] lõppes [[2004. aasta Haiti mäss|mäss]] president [[Jean-Bertrand Aristide]]'i tagasiastumisega. Pole teada, kas praegune riigikord jääb püsima.

Suurem osa Haiti ajaloost on möödunud poliitilise [[vägivald|vägivalla]] tingimustes ja [[korruptsioon|korrumpeerunud]] [[diktaator]]ite võimu all. [[1990]] valiti pärast kolmkümmend aastat kestnud [[diktatuur]]i ja sõjaväe valitsemist presidendiks Jean-Bertrand Aristide. Suurema osa tema ametiajast valitses [[sõjaväeline riigipööre|sõjaväelise riigipöördega]] võimule tulnud [[hunta]], kuid 1994 õnnestus Arustide'il võimule naasta. [[1996]] valiti presidendiks Aristide'i lähedane abiline [[René Préval]]. [[2000]]. aasta presidendivalimised, mida opositsioon [[boikott|boikoteeris]], võitis jälle Aristide. 2004. aasta alguses muutusid valitsusvastased protestiavaldused vägivaldseiks.

[[22. august]]il [[1791]] algas orjade ülestõus Haiti kangelaste [[Toussaint L'Ouverture]]'i, [[Jean-Jacques Dessalines]]'i ja [[Henri Christophe]]'i juhtimisel. Prantslaste (mulattide?) vastu võideldes saavutasid ülestõusnud kontrolli Prantsuse asumaa põhjaosa üle. Aastaks 1801 oli Toussaint, kes oli Prantsusmaa poolt kuberneriks määratud, enda kontrolli alla saanud peaaegu kogu saare. ([[Baseli rahu]]ga [[22. juuli]]l [[1795]] oli ka saare idaosa läinud Prantsusmaale.) [[Orjandus]] kaotati ja viidi ellu [[maareform]]. [[1802]] tekkis Toussaint'il Prantsusmaaga konflikt. [[25. veebruar]]il [[1803]] vallutasid [[Napoleon]]i saadetud väed Santo Domingo. Toussaint kutsuti läbirääkimistele, kuid vangistati ja viidi Prantsusmaale, kus ta [[7. aprill]]il [[1803]] vangistuses suri.

[[1. jaanuar]]il [[1804]] kuulutas Dessalines, kes oli end Jacques I nime all [[keiser|keisriks]] kuulutanud, välja Saint-Domingue'i iseseisvuse Haiti nime all. Samal päeval hõivasid Prantsuse väed Santo Domingo (saare idaosa). Seal taaskehtestati orjandus. Haiti nimetas end esimeseks vabaks neegririigiks. Et õigustada orjapidamist teistes riikides, räägiti Haitist kui ''voodoo''-maast.

[[1987]] kiideti heaks põhiseadus, mis nägi ette valitava kahekojalise parlamendi, valitava riigipea (presidendi) ning peaministri, ministrid ja ülemkohtu, kelle nimetab president parlamendi nõusolekul. Haiti põhiseadus nägi ette ka linnapeade ja kohalike halduskogude valimise.

Detsembris [[1990]] toimusid presidendivalimised, mis kuulutati rahvusvaheliste vaatlejate poolt vabadeks ja õiglasteks. Need võitis 67% häältega karismaatiline [[katoliiklus|katoliku]] preester [[Jean-Bertrand Aristide]]. Ta asus ametisse 7. veebruaril 1991. Sama aasta [[30. september|30. septembril]] toimus [[sõjaväeline riigipööre]], mida toetas suur osa riigi ärieliidist.

Rahvusvaheliste rahuvalvajate valvsate pilkude all korraldas võimule naasnud Haiti põhiseaduslik valitsus üleriigilised kohalikud ja parlamendivalimised juunis [[1995]]. Kõikjal tuli võimule Aristide'i pooldajatest koosnev parteide liit [[OPL]] (''Organisation Politique Lavalas: OPL, 'Lavalasi Poliitiline Organisatsioon'). Et president Aristide'i ametiaeg lõppes veebruaris [[1996]] ning põhiseadus ei võimaldanud tal kaks ametiaega järjest president olla, nõustus ta kõrvale astuma ja toetama presidendivalimisi detsembris 1995. 88% häältest sai [[René Préval]], Aristide'i väljapaistev poliitiline liitlane, kes [[1991]] oli olnud Aristide'i [[peaminister]].

[[Pilt: Riot PetionVille.jpg|140px|pisi|leftvasakul|[[MINUSTAH]] 2007 (Photo: Patrick-André Perron]]

Valimised lükkusid mitu korda edasi. Kohalike nõukogude, vallavalitsuste, linnasaadikute, saadikutekoja ja 2/3 senati valimiste esimene voor toimus [[21. mai]]l [[2000]]. Valimistel osales lai poliitiliste jõudude spekter. Osalusprotsent oli üle 60%.

[[7. veebruar]]ilveebruaril [[2001]] vannutati Jean-Bertrand Aristide Haiti presidendiks. Samal päeval vannutas CD Gérard Gourgue'i 'Konsensuse ja Rahvusliku Liidu Valitsuse ajutiseks presidendiks'. Uusi otseläbirääkimisi Fanmi Lavalasi ja CD vahel hiljem enam ei peetud.

[[29. veebruar]]ilveebruaril [[2004]] pani Aristide presidendivolitused maha ja põgenes riigist.

*[[Pierre Marcelin]] ([[1908]]; eelmise vend; kirjutasid ühiselt; talupojaromaanid "Le Crayon de Dieu", "Canapé-vert", "La Bête de Musseau")