Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 33 baiti ,  6 kuu eest
P
pisitoimetamine
[[Pilt:Haiti kaart.jpg|pisi|Haiti kaart]]
 
Haiti on üks mägisemaid maid Kariibi mere saartel ([[Lääne-India]]s): mäed moodustavad riigi pindalast kolmveerandi. [[Mäeahelik]]ud ja neid lahutavad [[madalik]]ud on enam-vähem lääne-idasuunalised. Põhjas algab [[Loodepoolsaar]]elt edela-kagusuunaline [[Põhjaahelik (Haiti)|Põhjaahelik]] (''Massif du Nord''), mis jätkub Dominikaani Vabariigis [[Kesk-Kordiljeerid (Haiti saar)|Kesk-Kordiljeerid]]e (''Cordillera Central'') nime all. Koos moodustavad nad Haiti saare peamäestiku. Lõunas on pikk ja suhteliselt kitsas [[Tiburoni poolsaar]], millel paiknevad [[Hotte'i mäed]] (''Massif de la Hotte'' ehk ''Massif du Sud'' poolsaare sügavuses, riigi edelaosas) ja [[Selle'i mäed]] (''Massif de la Selle'' ehk ''Chaine de la Selle'' riigi kaguosas). Selle'i mägedes on ka riigi kõrgeim tipp [[La Selle]] (''Pic La Selle''; 2690  m või 2684  m või 2680  m või 2674  m üle merepinna).
 
Mäestike vahel riigi keskosas vahelduvad [[kõrgustik]]ud ([[Matheux' ahelik]] (''Chaine des Matheux''), [[Mustad mäed]] (''Montagnes Noires'') madalike ja [[tasandik]]ega ([[Cul de Sac]], [[L'Artibonite]]'i jõe org, [[Keskplatoo]] (''Plaine Centrale'')). Pealinn [[Port-au-Prince]] asub Cul de Saci madalikul. Riigi kirdeosas [[Cap-Haïtien]]i linna ümbruses on väike madalik, mille nimi on [[Põhjatasandik]] (''Plaine du Nord'').
Esineb ka [[üleujutus]]i.
 
Piirkond on [[maavärin]]aohtlik. [[18. sajand]]il lõhkus maavärin kaks korda Port-au-Prince'i linna ning [[1842]] [[Cap-Haïtien]]i linna. [[12. jaanuar]]il [[2010]] tabas Port-au-Prince'i 7-magnituudine maavärin ([[2010. aasta Haiti maavärin]]), milles hävis suur osa linnast. Hukkus vähemalt 170 000 inimest.
 
===Taimed===
 
===Riigikord===
Haiti on [[presidentaalne vabariik]] valitava [[president|presidendi]] ja Rahvuskoguga. Mõned väidavad, et praktikas on tegemist [[autoritarism|autoritaarse]] režiimiga. [[29. veebruar]]ilveebruaril [[2004]] lõppes [[2004. aasta Haiti mäss|mäss]] president [[Jean-Bertrand Aristide]]'i tagasiastumisega. Pole teada, kas praegune riigikord jääb püsima.
 
Konstitutsioon kehtestati [[1987]]. See järgib [[USA]] ja [[Prantsusmaa]] eeskuju. Konstitutsiooni kehtivus taastati [[1994]] pärast seda, kui see oli mõned aastad täielikult või osaliselt peatatud.
 
===Poliitika===
Suurem osa Haiti ajaloost on möödunud poliitilise [[vägivald|vägivalla]] tingimustes ja [[korruptsioon|korrumpeerunud]] [[diktaator]]ite võimu all. [[1990]] valiti pärast kolmkümmend aastat kestnud [[diktatuur]]i ja sõjaväe valitsemist presidendiks Jean-Bertrand Aristide. Suurema osa tema ametiajast valitses [[sõjaväeline riigipööre|sõjaväelise riigipöördega]] võimule tulnud [[hunta]], kuid 1994 õnnestus Arustide'il võimule naasta. [[1996]] valiti presidendiks Aristide'i lähedane abiline [[René Préval]]. [[2000]]. aasta presidendivalimised, mida opositsioon [[boikott|boikoteeris]], võitis jälle Aristide. 2004. aasta alguses muutusid valitsusvastased protestiavaldused vägivaldseiks.
 
==Rahvastik==
 
===Orjade ülestõus===
[[22. august]]il [[1791]] algas orjade ülestõus Haiti kangelaste [[Toussaint L'Ouverture]]'i, [[Jean-Jacques Dessalines]]'i ja [[Henri Christophe]]'i juhtimisel. Prantslaste (mulattide?) vastu võideldes saavutasid ülestõusnud kontrolli Prantsuse asumaa põhjaosa üle. Aastaks 1801 oli Toussaint, kes oli Prantsusmaa poolt kuberneriks määratud, enda kontrolli alla saanud peaaegu kogu saare. ([[Baseli rahu]]ga [[22. juuli]]l [[1795]] oli ka saare idaosa läinud Prantsusmaale.) [[Orjandus]] kaotati ja viidi ellu [[maareform]]. [[1802]] tekkis Toussaint'il Prantsusmaaga konflikt. [[25. veebruar]]il [[1803]] vallutasid [[Napoleon]]i saadetud väed Santo Domingo. Toussaint kutsuti läbirääkimistele, kuid vangistati ja viidi Prantsusmaale, kus ta [[7. aprill]]il [[1803]] vangistuses suri.
 
Haitilaste sõjavägi, mida nüüd juhtis Dessalines, lõi novembris 1803 Napoleoni poolt saadetud sõjaväge ning kuulutas endise asumaa Prantsusmaast sõltumatuks kohaliku nime Haiti all. Arvatavasti lõplikku kaotust kartes otsustas Napoleon müüa [[Louisiana (ajalooline piirkond)|Louisiana]] 1803 Ameerika Ühendriikidele.
 
===Esimene iseseisvusperiood===
[[1. jaanuar]]il [[1804]] kuulutas Dessalines, kes oli end Jacques I nime all [[keiser|keisriks]] kuulutanud, välja Saint-Domingue'i iseseisvuse Haiti nime all. Samal päeval hõivasid Prantsuse väed Santo Domingo (saare idaosa). Seal taaskehtestati orjandus. Haiti nimetas end esimeseks vabaks neegririigiks. Et õigustada orjapidamist teistes riikides, räägiti Haitist kui ''voodoo''-maast.
 
[[1805]] vallutati saare idaosa tagasi. See jäi Haiti võimu alla 1809. aastani.
Duvalier'de 29-aastane diktatuur lõppes [[7. veebruar]]il [[1986]]. Sellest ajast kuni [[1991]]. aastani valitses Haitit rida ajutisi valitsusi.
 
[[1987]] kiideti heaks põhiseadus, mis nägi ette valitava kahekojalise parlamendi, valitava riigipea (presidendi) ning peaministri, ministrid ja ülemkohtu, kelle nimetab president parlamendi nõusolekul. Haiti põhiseadus nägi ette ka linnapeade ja kohalike halduskogude valimise.
 
===Aristide'i esimene ametiaeg===
 
Detsembris [[1990]] toimusid presidendivalimised, mis kuulutati rahvusvaheliste vaatlejate poolt vabadeks ja õiglasteks. Need võitis 67% häältega karismaatiline [[katoliiklus|katoliku]] preester [[Jean-Bertrand Aristide]]. Ta asus ametisse 7. veebruaril 1991. Sama aasta [[30. september|30. septembril]] toimus [[sõjaväeline riigipööre]], mida toetas suur osa riigi ärieliidist.
 
Aristide läks kolmeks aastaks maapakku. Sõjaväerežiimi ajal tapeti 3000–5000 haitilast. Tekkis suur [[paadipõgenik]]e vool. USA rannavalve päästis 1991 ja [[1992]] kokku 41 342 haitilast, mis on rohkem kui 10 eelneval aastal kokku.
[[19. september|19. septembril]] 1994 jõudsid Haitisse esimesed üksused 21 000-liikmelistest rahvusvahelistest vägedest. Oktoobri alguses lahkusid kolm sõjaväelise juhtkonna liiget (Cedras, kindral [[Philippe Biamby]] ja politseiülem kolonelleitnant [[Michel François]]) Haitilt. [[15. oktoober|15. oktoobril]] naasid president Aristide ja teised valitud ametnikud.
 
Rahvusvaheliste rahuvalvajate valvsate pilkude all korraldas võimule naasnud Haiti põhiseaduslik valitsus üleriigilised kohalikud ja parlamendivalimised juunis [[1995]]. Kõikjal tuli võimule Aristide'i pooldajatest koosnev parteide liit [[OPL]] (''Organisation Politique Lavalas: OPL, 'Lavalasi Poliitiline Organisatsioon'). Et president Aristide'i ametiaeg lõppes veebruaris [[1996]] ning põhiseadus ei võimaldanud tal kaks ametiaega järjest president olla, nõustus ta kõrvale astuma ja toetama presidendivalimisi detsembris 1995. 88% häältest sai [[René Préval]], Aristide'i väljapaistev poliitiline liitlane, kes [[1991]] oli olnud Aristide'i [[peaminister]].
 
===René Prévali presidentuur===
[[Pilt: Riot PetionVille.jpg|140px|pisi|leftvasakul|[[MINUSTAH]] 2007 (Photo: Patrick-André Perron]]
7. veebruaril 1996 vannutati René Préval presidendiks. See oli esimene võimu üleandmine ühelt demokraatlikult valitud presidendilt teisele Haiti ajaloos.
 
Selle poliitilise ummiku ajal ei suutnud valitsus korraldada kohalikke ega parlamendivalimisi 1998. aasta lõpus. Jaanuari alguses [[1999]] saatis president Préval laiali seadusandjad, kelle ametiaeg oli lõppenud – kogu saadikutekoja ja kõik senati liikmed peale 9 – ning muutis kohalikud valitavad ametnikud riigiteenistujateks. President ja peaminister valitsesid dekreetidega ning moodustasid valitsuskabineti, mis koosnes peaaegu täielikult FL-i pooldajatest. Oli tekkinud uus poliitiline liit [[ESPACE]] (Demokraatlik Konsultatsioonigrupp), mille survel andis valitsus kolm kohta 9-liikmelises Ajutises valimisnõukogus (''Conseil Électoral Provisoire'', CEP) opositsioonirühmitustele ja andis CEP-le mandaadi korraldada valimised 1999. aasta lõpul.
 
Valimised lükkusid mitu korda edasi. Kohalike nõukogude, vallavalitsuste, linnasaadikute, saadikutekoja ja 2/3 senati valimiste esimene voor toimus [[21. mai]]l [[2000]]. Valimistel osales lai poliitiliste jõudude spekter. Osalusprotsent oli üle 60%.
 
Metoodika, millega CEP määras kindlaks senati valimiste võitjaid, vältides teist hääletusvooru ja võimaldades FL-ile esimeses voorus peaaegu täieliku võidu, tekitas vaidlusi. Rikkumised häältelugemisel ning CEP-i tahtmatus uurida väidetavaid rikkumisi ja võltsimisi õõnestasid usaldust selle organi vastu. Valitsus avaldas nõukogule survet esitada moonutatud tulemused. Nõukogu esimees põgenes Haitilt ja kaks liiget astusid lõpuks tagasi.
===Aristide'i teine ametiaeg===
 
[[7. veebruar]]ilveebruaril [[2001]] vannutati Jean-Bertrand Aristide Haiti presidendiks. Samal päeval vannutas CD Gérard Gourgue'i 'Konsensuse ja Rahvusliku Liidu Valitsuse ajutiseks presidendiks'. Uusi otseläbirääkimisi Fanmi Lavalasi ja CD vahel hiljem enam ei peetud.
 
[[29. veebruar]]ilveebruaril [[2004]] pani Aristide presidendivolitused maha ja põgenes riigist.
 
==Kultuur==
*[[Massillon Coicou]] ([[1867]]–[[1908]]; hakkas esimesena kasutama Haiti kreooli keelt: "Keiser Dessalines")
*[[Philippe Thoby-Marcelin]] ([[1904]])
*[[Pierre Marcelin]] ([[1908]]; eelmise vend; kirjutasid ühiselt; talupojaromaanid "Le Crayon de Dieu", "Canapé-vert", "La Bête de Musseau")
*[[Jacques Roumain]] ([[1907]]–[[1944]]; talupojaromaan "Kaste peremehed")
*[[Georges Sylvain]] ([[1866]]–[[1925]]; kreooli lood "Cric-Crac")
75 591

muudatust