Galicia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine
15. rida:
| asendikaart = Hispaania
}}
'''Galicia autonoomne piirkond''' on [[autonoomne piirkond]] [[Hispaania]] loodeosas. Galicia jaguneb neljaks provintsiks: [[A Coruña provints|A Coruña]], [[Lugo provints|Lugo]], [[Ourense provints|Ourense]] ning [[Pontevedra provints]]. Lõunas piirneb Galicia [[Portugal|Portugaliga]]iga, idas Hispaania autonoomsete piirkondade [[Castilla-León|Castilla-Leóni]]i ja [[Astuuria|Astuuriaga]]ga, läänes [[Atlandi ookean]]iga ning põhjas [[Biskaia laht|Biskaia lahega]].
 
2011. aasta seisuga elas Galicias umbes 2,79 miljonit inimest. Piirkonna pealinn on [[Santiago de Compostela]], mis asub [[A Coruña provints|A Coruña provintsis]]. Kõige suurema elanike arvuga linn on [[A Coruña]], kus elab umbes 220 581 inimest, teisel kohal on [[Vigo]] 206 411 elanikuga <ref name="1uPmj" />.
 
Galicia ametlikud keeled on [[galeegi keel]] (''gallego''), mis pärineb koos [[portugali keel|portugali keelega]]ega [[galeegi-portugali keel|galeegi-portugali keelest]]est, ja [[hispaania keel|hispaania]] ehk kastiilia keel (''castellano'').
 
== Loodus ==
 
Galicia pindala on 29 574 &nbsp;km<sup>2</sup>.<ref name="DossierGalicia" />
 
Galicia sisemaa on mägine. Selle suhteliselt madalad ja tasased mäeahelikud on valdavalt madalamad kui 1000 &nbsp;m. Ida pool võib nende kõrgus ulatuda aga 2000 meetrini. Mägise maastiku tõttu on Galicia maapiirkonnad sisemaal üksteisest isoleeritud ning ühendus teiste aladega halb. Peamine mäeahelik piirneb [[Castilla-León|Castilla-Leóniga]]iga ning kannab nime Macizo Galaico (sellesse ahelikku kuuluvad näiteks Serra do Eixe, Serra da Lastra, Serra do Courel). Suuremad ahelikud on veel O Xistral Lugo provintsis, Serra dos Ancares, mis piirneb Astuuriaga ning O Eixe ahelik Ourense ja Zamora provintsi piiril. Galicia kõrgeim tipp on 2127 &nbsp;m [[Trevinca]] mägi ehk Pena Trevinca, mis asub Serra do Eixe ahelikus. <ref name="yXNga" />
 
[[FilePilt:Rio_Eume.jpg|thumbpisi| Eume jõgi]]
 
Galicia piirkonnas on palju jõgesid, mille tõttu kutsutakse Galiciat tuhande jõe maaks ("o país dos mil ríos"). Kaks kõige tähtsamat nendest on [[Sil]] ja [[Miño]]. [[Miño]] jõgi on 307 &nbsp;km pikkune. Sil on selle lisajõgi. Enamik jõgesid sisemaal kuulub [[Miño]] ja [[Sil|Siliga]] samasse jõesüsteemi, ülejäänud jõed, mis on enamasti lühikesed, suubuvad otse [[Atlandi ookean]]iookeani või [[Kantaabria meri|Kantaabria merre]]. Vaid [[Navia]], [[Ulla jõgi|Ulla]], [[Tambre]] ja [[Limia]] jõgi on pikemad kui 100 &nbsp;km.
 
Galicia kitsad, kuid sügavad jõed on sobilikud [[hüdroenergia]] saamiseks. Laevatatavad (kui väikesed paadid välja arvata) on vaid [[Miño]] jõe alamjooks ja tammide ehituse tagajärjel tekkinud veereservuaarid.
 
[[FilePilt:Ribeira Sacra. Río Sil. Lugo. Galiza.jpg|thumbpisi| [[Sil|Sili jõgi]] Lugo provintsis]]
 
Galicia rannikujoont iseloomustavad kitsad merelahed, endised [[estuaar|estuaarid]]id, mis jäid pärast jää sulamist jääajajärgsel perioodil vee alla. Galicias kutsutakse neid ''ría''<nowiki>'</nowiki>deks ning need jagunevad kaheks piirkonnaks: [[Rías Altas]] ja [[Rías Baixas]]. Rías Altase piirkonda jäävad Ribadeo, Foz, Viveiro, Barqueiro, Ortigueira, Cedeira, Ferrol, Betanzos, [[A Coruña]], Corme e Laxe ja Camariñas. [[Rías Baixas]] hõlmab Corcubióni, Murost, Noiat, Arousat, [[Pontevedra|Pontevedrat]]t ja [[Vigo|Vigot]]. Atlandi ookeani erodeeriva toime tõttu palistavad Galicia rannikut mitmed [[neem|neemed]]ed, näiteks Ortegali neem, Finisterre neem ja Touriñáni neem.
 
''Ría''<nowiki>'</nowiki>des Galicia rannikul on [[arhipelaag|arhipelaage]]e, kuhu on rajatud süvaveesadamaid ning mis pakuvad elupaika merelindudele. 2007. aasta uuringu järgi on Galicias 316 saart<ref name="Js1l5" />. Olulisteks saarteks on Cíesi saared, Onsi saared ning Sálvora saar. Koos Cortegada saarega moodustavad need saared [[Galicia Atlandi Ookeani Saarte Rahvuspargi]] (''Parque Nacional de las Islas Atlánticas de Galicia''). Kõige suurema elanikkonnaga saar on Arousa saar, kus elab ligikaudu 5000 elanikku.
 
===Taimestik===
 
Galicias leidub üle 2800 taimeliigi, neist 31 on [[endeem]]sed. Ülejäänud Hispaaniaga võrreldes on Galicia üks metsarikkamaid piirkondi, kuid valdav osa metsaistandusi (enamasti eukalüpti- või männiistandused) ei ole ametlikult reguleeritud. <ref name="DxIxk" /> Puidu- ja [[tselluloositööstus]] täidab Galicia majanduses olulist rolli. Lisaks metsaistandustele kasutatakse suuri maa-alasid Galicias loomakasvatuseks. Tammemetsadest (''fragas'') on säilinud vähesed, põhiliselt Lugo provintsi ja A Coruña provintsi põhjapoolsetes osades.
 
===Loomastik===
 
Galicias on kindlaks tehtud 262 liiki selgroogseid, sh 12 mageveekalaliiki, 15 kahepaiksete liiki, 24 roomajaliiki, 152 linnuliiki ja 59 imetajaliiki. <ref name="g5DYn" />
 
Galicia kõige tüüpilisemateks loomadeks peetakse aga koduloomi. Kohalikud loomad on näiteks [[galicia poni]] (''Cabalo Galego'' või ''Poldro Galaico''), lehmatõug [[galicia blond]] (''Rubia Galega'') ning kodulind ''galiña de Mos'', mis kuulub ohustatud liikide hulka <ref name="AFclb" />.
59. rida:
Galicia fauna on kannatanud eelkõige [[hunt|euraasia huntide]] (''Canis lupus lupus'') ning kohalike hirvede arvukuse kahanemise läbi. Esimest on põhjustanud huntide elupaikade hävitamine ning põllu- ja karjapidajate tegevus, hirvede arvukus on langenud peamiselt jahipidamise tõttu.
 
Viimase paarikümne aasta jooksul on suureks probleemiks saanud naftalekked, näiteks Mar Egeo katastroof [[A Coruña|A Coruñas]]s 1992. aastal ja naftatankeri [[Prestige'i katastroof|Prestige'i]] uppumine 2002. aastal.
 
==Kliima==
[[Köppeni kliimaklassifikatsioon|Köppeni kliimaklassifikatsiooni]]i järgi jaguneb Galicia kahe [[kliimatüüp|kliimatüübi]] vahel: piirkonna kaguosas (Ourense provintsis) valitseb [[vahemereline kliima]], mida iseloomustab soe suvi, mahedad temperatuurid ja sademed aasta läbi, Galicia lääne- ja põhjaosas (Lugo, A Coruña ja Pontevedra provintsid) valitseb aga [[mereline kliima]], mida iseloomustab ühtlasem sademete jaotus ja jahedad suved. <ref name="jhYAv" />. Mägistel aladel sisemaal esineb talveperioodil palju sademeid (ka lund).
 
==Keel==
[[FilePilt:Percentage of Galician speakers (corrected).PNG|thumbpisi|Galeegi keele rääkijate arv maakonniti (allikas Instituto Gallego de Estadística, 2001]]
[[FilePilt:ForoBoBurgo.jpg|thumbpisi|leftvasakul|Üks vanimad juriidilisi dokumente galeegi keeles, ''Foro do bo burgo do Castro Caldelas'']]
 
Galicias on kaks ametlikku keelt: galeegi keel (''galego'') ja hispaania ehk kastiilia keel (''castellano''). Mõlemad keeled kuuluvad [[romaani keeled|romaani keelte]] hulka. Galeegi keel on lähisuguluses portugali keelega, mõlemad keeled tulenevad keskajal käibel olnud galeegi-portugali keelest. Portugali iseseisvumine Keskajal tõi kaasa galeegi ja portugali keelte lahknevuse <ref name="ethnologue" />.
72. rida:
Kastiilia ülemvõimu ajal kahe sajandi jooksul oli ainukeseks ametlikuks keeleks Galicias hispaania ehk kastiilia keel ning galeegi keelt räägiti vaid maapiirkondades. Demokraatia taasloomisest alates ning keelenormi seaduse vastuvõtmisest 1983. aastal (''Ley de Normalización Lingüística'') omandatakse haridust jälle galeegi keeles (kuigi Galicia koolides õpitakse ka hispaania keelt).
 
Tänapäeval räägitakse galeegi keelt laialdaselt, kuigi linnades on see siiski veel teise keele staatuses. 2001. aasta rahvaloenduse järgi mõistab galeegi keelt 99,16% Galicia elanikest, 91,04% elanikest räägib seda, 68,65% elanikest oskab selles keeles lugeda ning 57,64% oskab galeegi keeles kirjutada. <ref name="lang-census" />. Galeegi keeles kirjutamise oskus on kõige madalam, kuna [[Francisco Franco|Franco]] ajal oli galeegi keele õpetamine võimatu. Vanemad inimesed oskavad seega galeegi keeles rääkida, kuid mitte kirjutada. Galeegi keel on oma piirkonnas protsentuaalselt kõige rohkem räägitav keel kõikide Hispaania regionaalkeelte seas.
 
Vanim teadaolev kirjutis galeegi-portugali keeles on 1228. aastast pärit dokument ''Foro do bo burgo do Castro Caldelas''. Antud dokumendiga andis Leoni ja Galicia kuningas [[Alfonso IX]] privileegid Burgo linnale Castro Cadelases Ourense provintsis.
 
==Valitsemine==
98. rida:
*[[Tui provints]]
 
[[Pilt:Galicie (administrativní mapa).gif|pisi|Galicia haldusjaotus ]]
 
1833. aastal jäi seitsmest provintsist järele neli:
 
*[[A Coruña provints]]
*[[Ourense provints]]
*[[Pontevedra provints]]
*[[Lugo provints]]
 
Galicia jaguneb veel omakorda 53 väiksemaks haldusüksuseks (''comarca''’ks), 315 munitsipaliteediks ja 3778 vallaks. Munitsipaliteedid, mis jagunevad valdadeks võivad veel jaguneda alevikeks (''aldeas'' või ''lugares''). Väiksemateks piirkondadeks jagunemine on ülejäänud Hispaanias ebatavaline. Umbes pooled Hispaania nime kandvad haldusüksused asuvad Galicias, kuigi Galicia moodustab Hispaania pindalast vaid 5,8%. Arvatakse, et Galicas leidub üle miljoni kohanime.<ref name="FDxtb" />
120. rida:
 
== Vaata ka ==
[[Pilt:Cultura Castrexa.png|pisi|leftvasakul| Cultura Castrexa ]]
[[Pilt:Cividade de Terroso vista geral.jpg|pisi|leftvasakul| Cividade de Terroso ]]
* Castro kultuur (Cultura castrexa)<ref name="lCgSh" />
 
128. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="1uPmj">http://www.ine.es/jaxi/menu.do?type=pcaxis&path=%2Ft20/e260&file=inebase&L=1</ref>
<ref name="DossierGalicia">[http://www.vieiros.com/enlaces/novas/doc/0219125001196101193-dossier-editado-pola-consellaria-de-cultura-pdf-840-kb.pdf Galicia 08], Junta de Galicia, Consejería de Cultura y Deporte.</ref>
<ref name="ethnologue">[http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=glg Galician]), [[Ethnologue]]. Retrieved 19.02.2010.</ref>
<ref name="lang-census">[http://www.xunta.es/linguagalega/arquivos/PNL22x24_textointegro).pdf Plano Xeral de Normalización da lingua galega], Xunta de Galicia. (In Galician.) p. 38.</ref>
<ref name="1uPmj">http://www.ine.es/jaxi/menu.do?type=pcaxis&path=%2Ft20/e260&file=inebase&L=1</ref>
<ref name="yXNga">{{cite book|last=Santa Maria|first=Inés Santa Maria|title=Atlas Xeográfico e Histórico de Galicia e do Mundo|year=2009|publisher=Do Cumio|location=Vilaboa|isbn=978-84-8289-328-0|pages=62|edition=1. ed.}}</ref>
<ref name="Js1l5">[http://archive.is/z4v6 ''La Xunta elabora un inventario de islas para su posible compra'']. FaroDeVigo.es. Retrieved 22.01.2009.</ref>
138. rida ⟶ 136. rida:
<ref name="AFclb">[http://www.europapress.es/galicia/agro-00246/noticia-rural-galina-mos-aumenta-censo-100-5500-ejemplares-siete-anos-sigue-peligro-extincion-20080621123002.html La 'galiña de Mos' aumenta su censo de 100 a 5.500 ejemplares en siete años, aunque sigue en peligro de extinción], www.europapress.es, 21.06.2008.</ref>
<ref name="jhYAv">{{cite book|last=Santa Maria|first=Inés|title=Atlas Xeográfico e Histórico de Galicia e do Mundo|year=2009|publisher=Do Cumio|location=Vilaboa|isbn=978-84-8289-328-0|pages=55–66|edition=1|coauthors=Noé Massó}}</ref>
<ref name="ethnologue">[http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=glg Galician]), [[Ethnologue]]. Retrieved 19.02.2010.</ref>
<ref name="lang-census">[http://www.xunta.es/linguagalega/arquivos/PNL22x24_textointegro).pdf Plano Xeral de Normalización da lingua galega], Xunta de Galicia. (In Galician.) p. 38.</ref>
<ref name="LoJPH">{{cite web|url=http://www.xunta.es/estatuto?lang=es#T1 |title=Estatuto de Autonomía de Galicia. Título I: Del Poder Gallego |publisher=Xunta.es |date=01.10.2009 |accessdate=26.04.2010}}</ref>
<ref name="FDxtb">Manuel Bragado, [http://web.archive.org/web/20070927201845/http://www.xornal.com/article.php3?sid=20050905120430 «Microtoponimia»], ''Xornal de Galicia'', 05.09.2005. Retrieved 21.02.2010.</ref>