Galicia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
15. rida:
| asendikaart = Hispaania
}}
'''Galicia autonoomne piirkond''' on [[autonoomne piirkond]] [[Hispaania]] loodeosas. Galicia jaguneb neljaks provintsiks: [[A Coruña provints|A Coruña]], [[Lugo provints|Lugo]], [[Ourense provints|Ourense]] ning [[Pontevedra provints]]. Lõunas piirneb Galicia [[Portugal
2011. aasta seisuga elas Galicias umbes 2,79 miljonit inimest. Piirkonna pealinn on [[Santiago de Compostela]], mis asub
Galicia ametlikud keeled on [[galeegi keel]] (''gallego''), mis pärineb koos [[portugali keel
== Loodus ==
Galicia pindala on 29 574
Galicia sisemaa on mägine. Selle suhteliselt madalad ja tasased mäeahelikud on valdavalt madalamad kui 1000
[[
Galicia piirkonnas on palju jõgesid, mille tõttu kutsutakse Galiciat tuhande jõe maaks ("o país dos mil ríos"). Kaks kõige tähtsamat nendest on [[Sil]] ja [[Miño]].
Galicia kitsad, kuid sügavad jõed on sobilikud [[hüdroenergia]] saamiseks. Laevatatavad (kui väikesed paadid välja arvata) on vaid [[Miño]] jõe alamjooks ja tammide ehituse tagajärjel tekkinud veereservuaarid.
[[
Galicia rannikujoont iseloomustavad kitsad merelahed, endised [[estuaar
''Ría''
===Taimestik===
Galicias leidub üle 2800 taimeliigi, neist 31 on [[endeem]]sed. Ülejäänud Hispaaniaga võrreldes on Galicia üks metsarikkamaid piirkondi, kuid valdav osa metsaistandusi (enamasti eukalüpti- või männiistandused) ei ole ametlikult reguleeritud.
===Loomastik===
Galicias on kindlaks tehtud 262 liiki selgroogseid, sh 12 mageveekalaliiki, 15 kahepaiksete liiki, 24 roomajaliiki, 152 linnuliiki ja 59 imetajaliiki.
Galicia kõige tüüpilisemateks loomadeks peetakse aga koduloomi. Kohalikud loomad on näiteks [[galicia poni]] (''Cabalo Galego'' või ''Poldro Galaico''), lehmatõug [[galicia blond]] (''Rubia Galega'') ning kodulind ''galiña de Mos'', mis kuulub ohustatud liikide hulka <ref name="AFclb" />.
59. rida:
Galicia fauna on kannatanud eelkõige [[hunt|euraasia huntide]] (''Canis lupus lupus'') ning kohalike hirvede arvukuse kahanemise läbi. Esimest on põhjustanud huntide elupaikade hävitamine ning põllu- ja karjapidajate tegevus, hirvede arvukus on langenud peamiselt jahipidamise tõttu.
Viimase paarikümne aasta jooksul on suureks probleemiks saanud naftalekked, näiteks Mar Egeo katastroof [[A Coruña
==Kliima==
[[Köppeni kliimaklassifikatsioon
==Keel==
[[
[[
Galicias on kaks ametlikku keelt: galeegi keel (''galego'') ja hispaania ehk kastiilia keel (''castellano''). Mõlemad keeled kuuluvad [[romaani keeled|romaani keelte]] hulka. Galeegi keel on lähisuguluses portugali keelega, mõlemad keeled tulenevad keskajal käibel olnud galeegi-portugali keelest. Portugali iseseisvumine Keskajal tõi kaasa galeegi ja portugali keelte lahknevuse <ref name="ethnologue" />.
72. rida:
Kastiilia ülemvõimu ajal kahe sajandi jooksul oli ainukeseks ametlikuks keeleks Galicias hispaania ehk kastiilia keel ning galeegi keelt räägiti vaid maapiirkondades. Demokraatia taasloomisest alates ning keelenormi seaduse vastuvõtmisest 1983. aastal (''Ley de Normalización Lingüística'') omandatakse haridust jälle galeegi keeles (kuigi Galicia koolides õpitakse ka hispaania keelt).
Tänapäeval räägitakse galeegi keelt laialdaselt, kuigi linnades on see siiski veel teise keele staatuses. 2001. aasta rahvaloenduse järgi mõistab galeegi keelt 99,16% Galicia elanikest, 91,04% elanikest räägib seda, 68,65% elanikest oskab selles keeles lugeda ning 57,64% oskab galeegi keeles kirjutada.
Vanim teadaolev kirjutis galeegi-portugali keeles on 1228. aastast pärit dokument ''Foro do bo burgo do Castro Caldelas''. Antud dokumendiga andis Leoni ja Galicia kuningas [[Alfonso IX]] privileegid Burgo linnale Castro Cadelases Ourense provintsis.
==Valitsemine==
98. rida:
*[[Tui provints]]
[[Pilt:Galicie (administrativní mapa).gif|pisi|Galicia haldusjaotus
1833. aastal jäi seitsmest provintsist järele neli:
*
*
*[[Pontevedra provints]]
*
Galicia jaguneb veel omakorda 53 väiksemaks haldusüksuseks (''comarca''’ks), 315 munitsipaliteediks ja 3778 vallaks. Munitsipaliteedid, mis jagunevad valdadeks võivad veel jaguneda alevikeks (''aldeas'' või ''lugares''). Väiksemateks piirkondadeks jagunemine on ülejäänud Hispaanias ebatavaline. Umbes pooled Hispaania nime kandvad haldusüksused asuvad Galicias, kuigi Galicia moodustab Hispaania pindalast vaid 5,8%. Arvatakse, et Galicas leidub üle miljoni kohanime.<ref name="FDxtb" />
120. rida:
== Vaata ka ==
[[Pilt:Cultura Castrexa.png|pisi|
[[Pilt:Cividade de Terroso vista geral.jpg|pisi|
* Castro kultuur (Cultura castrexa)<ref name="lCgSh" />
128. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="1uPmj">http://www.ine.es/jaxi/menu.do?type=pcaxis&path=%2Ft20/e260&file=inebase&L=1</ref>▼
<ref name="DossierGalicia">[http://www.vieiros.com/enlaces/novas/doc/0219125001196101193-dossier-editado-pola-consellaria-de-cultura-pdf-840-kb.pdf Galicia 08], Junta de Galicia, Consejería de Cultura y Deporte.</ref>
<ref name="ethnologue">[http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=glg Galician]), [[Ethnologue]]. Retrieved 19.02.2010.</ref>▼
<ref name="lang-census">[http://www.xunta.es/linguagalega/arquivos/PNL22x24_textointegro).pdf Plano Xeral de Normalización da lingua galega], Xunta de Galicia. (In Galician.) p. 38.</ref>▼
▲<ref name="1uPmj">http://www.ine.es/jaxi/menu.do?type=pcaxis&path=%2Ft20/e260&file=inebase&L=1</ref>
<ref name="yXNga">{{cite book|last=Santa Maria|first=Inés Santa Maria|title=Atlas Xeográfico e Histórico de Galicia e do Mundo|year=2009|publisher=Do Cumio|location=Vilaboa|isbn=978-84-8289-328-0|pages=62|edition=1. ed.}}</ref>
<ref name="Js1l5">[http://archive.is/z4v6 ''La Xunta elabora un inventario de islas para su posible compra'']. FaroDeVigo.es. Retrieved 22.01.2009.</ref>
138. rida ⟶ 136. rida:
<ref name="AFclb">[http://www.europapress.es/galicia/agro-00246/noticia-rural-galina-mos-aumenta-censo-100-5500-ejemplares-siete-anos-sigue-peligro-extincion-20080621123002.html La 'galiña de Mos' aumenta su censo de 100 a 5.500 ejemplares en siete años, aunque sigue en peligro de extinción], www.europapress.es, 21.06.2008.</ref>
<ref name="jhYAv">{{cite book|last=Santa Maria|first=Inés|title=Atlas Xeográfico e Histórico de Galicia e do Mundo|year=2009|publisher=Do Cumio|location=Vilaboa|isbn=978-84-8289-328-0|pages=55–66|edition=1|coauthors=Noé Massó}}</ref>
▲<ref name="ethnologue">[http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=glg Galician]), [[Ethnologue]]. Retrieved 19.02.2010.</ref>
▲<ref name="lang-census">[http://www.xunta.es/linguagalega/arquivos/PNL22x24_textointegro).pdf Plano Xeral de Normalización da lingua galega], Xunta de Galicia. (In Galician.) p. 38.</ref>
<ref name="LoJPH">{{cite web|url=http://www.xunta.es/estatuto?lang=es#T1 |title=Estatuto de Autonomía de Galicia. Título I: Del Poder Gallego |publisher=Xunta.es |date=01.10.2009 |accessdate=26.04.2010}}</ref>
<ref name="FDxtb">Manuel Bragado, [http://web.archive.org/web/20070927201845/http://www.xornal.com/article.php3?sid=20050905120430 «Microtoponimia»], ''Xornal de Galicia'', 05.09.2005. Retrieved 21.02.2010.</ref>
|