Tala (ehitus): erinevus redaktsioonide vahel

'''Talaks''' nimetatakse horisontaalset [[Varras|varrastvarras]]t, mille koormuseks on peaasjalikult teljega risti suunatud [[jõud]].<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Aleksander Klauson]], [[Jaan Metsaveer]], [[Priit Põdra]], [[Uusi Raukas]]|pealkiri=Tugevusõpetus|aasta=2017|koht=Tallinn|kirjastus=Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus|lehekülg=139|isbn=9789949830480}}</ref>

Praktikas reeglina horisontaalselt asetsev tala võtab vastu vertikaalse ristioleva koormuse, kuid üksikutel juhtudel tuleb arvestada võimalike horisontaalsete põikijõududega (näiteks tuulekoormuse või maavärinast tingitud põikjõudega). Koormatud tala koormab omakorda tugesid, milleks võivad olla [[Varras#Post|postid]], [[riputi|riputid]]d, seinad või teised talad (vahetalad). Nende vahendusel antakse koormus edasi, mille tulemusena paljudel juhtudel võtavad koormuse vastu survele töötavad konstruktsioonielemendid – alustoed.

Nüüdisaegsetes ehitistes kasutatakse reeglina teras-, raudbetoon- või puittalasid.

Tugede arvu ja liigi järgi: ühesildelised, mitmesildelised, [[lihttala|liht]]-, [[konsooltala |konsool]]-, jäigalt kinnitatud otstega, [[jätkuvtala|jätkuvtalasid]]sid ja mõned teised.

Talade dimensioneerimist ja tugevuskontrolli käsitleb [[tugevusõpetus]]. Seejuures arvestatakse enamasti talade [[tugevus|tugevust]]t, [[jäikus|jäikust]]t ja [[püsivus|püsivust]]t.