Vikipeedia

Taastuv energiaressurss: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P pisitoimetamine
6. rida:
==Ajalugu==
 
Energia kasutamisel põhinevad kogu [[elusloodus]] ja inimtegevus. Enne 19. sajandi keskpaika olid peaaegu kõik energiaressursid liigitatud taastuvateks. Peaaegu kindlalt võib väita, et vanimad kasutatud [[taastuvenergia]]d on [[biomass]]i energia ja [[biokütus]], mis on umbes 790 000 aastat vana. Biokütust hakati kasutama 200 000 aastat hiljem.<ref name="Archaeology"/>
 
Tõenäoliselt teine vanim [[taastuvenergia]]varataastuvenergiavara on [[tuul]], mille jõul liikusid laevad üle vee. Esimest korda võidi seda kasutada u 7000 a tagasi Niilusel.<ref name="Daviddarling"/>
 
Ajalugu näitab, et esimesed taastuvenergiad olid inim- ja loomtööjõud, [[hüdroenergia|vee-energia]] ja [[tuuleenergia]] ning puidu põletamine. [[USA]] energiakasutuse graafik näitab, et kuni 1900. aastani olid [[õli]] ja [[maagaas]] sama tähtsad kui [[tuuleenergia]] ja [[päikeseenergia]] 2010. aastal.
 
1873. aastal oli probleemiks, et kivisüsi võib otsa saada ning selle tulemusena hakati katsetama [[päikeseenergia]]ga.<ref name="Sustainablehistory"/> Päikesemootorit arendati kuni [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] puhkemiseni. 1911. aastal avaldati [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teaduslik artikkel päikeseenergia olulisusest, milles väideti, et [[päikeseenergia]] on kauges tulevikus ainus energiaressurss.<ref name="Hbs"/>
 
==Taastuvate energiaressursside tehnoloogiad==
{{Vaata|Tuuleenergia}}
===Tuuleenergia===
Tuuleenergia on [[tuul|tuule]] [[kineetiline energia|kineetilise energia]] muundamine [[tuuleturbiin|tuuleturbiinide]]ide abil [[mehaaniline energia|mehaaniliseks energiaks]] või [[elektrienergia|elektrienergiaks]]ks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks [[tuuleveski|tuuleveskid]]d ehk tuulikud ja elektrienergiaks [[tuulegeneraator|tuulegeneraatorid]]id ehk elektrituulikud.
 
Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks [[keemiline energia|keemiliseks energiaks]] [[akupank|akupankadesse]]adesse või mehaaniliseks energiaks, pumbates vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse. Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa [[soojus|soojuseks]]eks kaduma.
 
Suured [[tuulepark|tuulepargid]] võivad koosneda sadadest elektrituulikutest, mis on ühendatud [[elektrivõrk|elektrivõrguga]]. [[avameri|Avamere]] elektrituulikud on võimelised ära kasutama seal tihedamini esinevaid tugevamaid tuuli kui maismaa omad ja nii muudavad nad maastiku ilmet vähem, kuid ehituskulud on sellevõrra tunduvalt kõrgemad.<ref name="Gipe"/>
27. rida:
Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on [[mehaaniline energia|mehaanilise energia]] liik, mis vabaneb [[vesi|vee]] vabal langemisel [[Maa (planeet)|Maa]] [[raskusjõud|raskusjõu]] mõjul.<ref name="EE"/>
 
Hüdroenergiat muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (nt [[vesiveski]]tes) või [[elektrienergia]]kselektrienergiaks [[hüdroelektrijaam]]ades (nimetatud ka [[hüdroelektrienergia]]ks).
 
Suur osa hüdroenergiast on [[jõgi|jõgedes]], kus see kulub näiteks [[sete]]te allavoolu viimiseks, samuti [[jõesäng]]i uuristamiseks ja jões olevate [[kivi]]de lõhkumiseks. Kõige suurem on jõgede hüdroenergia [[suurvesi|suurvee]] ajal. Läbi aegade on inimesed välja mõelnud meetodeid, kuidas osa sellest energiast panna tegema inimestele kasulikku [[töö (füüsika)|tööd]].<ref name="EE"/>
 
Hüdroenergiat loetakse [[taastuvenergia]]kstaastuvenergiaks. Näiteks jõe [[vooluhulk]] ei vähene sellest, kui jõele rajatakse hüdroelektrijaam.
 
===Päikeseenergia===
{{Main|Päikeseenergia}}
Päikeseenergiat rakendatakse päikeseenergia kujul päikesekiirguse soojuse või elektri tootmiseks. Põhiliselt kasutatakse seda [[soojus|soojuse]]e ja [[Elekter|elektri]] tootmiseks aga ka loomulikus [[Valgustus_Valgustus (tehnika)|valgustus]]es.<ref name="Solar"/>
 
Päikeseenergia vabaneb [[päike|päikesel]]sel toimuvate [[termotuumareaktsioon|termotuumareaktsioonide]]ide tulemusel.
Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk [[fotogalvaaniline elektrijaam|fotogalvaanilises elektrijaamas]] [[päikesepatarei]]dega või [[päikese-soojuselektrijaam]]ades läbi [[soojus]]e.<ref name="Solar"/>
 
===Biomassienergia===
{{Vaata|Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus}}
Bioenergia ehk biomassienergia on [[taastuvenergia]] liik, mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine ([[biomass]]ibiomassi) kasutamisest (hrl [[põletamine|põletamisest]]).
See on [[soojusenergia]], mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomass on taimne materjal, mis on põletamiseks piisavalt kuiv. Siia kuuluvad [[hakkpuit|puiduhake]] ja -jäätmed, [[energiamets]], [[saepuru]], [[põõsas]]taimed, [[pilliroog]], [[põhk]], [[turvas]] jne.
 
Biomassi baasil toodetav energia on alternatiiv [[fossiilkütus]]est toodetavale energiale, juhul kui tootmises ei kulu fossiilenergiat rohkem või sama palju, kui bioenergiat saadakse, ning biomassi kasvatamine energiaallikana ei vähenda [[toiduvili|toiduvilja]] kättesaadavust. Põletamisel eraldunud [[süsihappegaas]]i ei arvestata [[kliimamuutus]]e põhjustajana, sest see seotakse uuesti [[fotosüntees]]il<ref name="SEI"/>.
 
Biomassi kuivaine keskmine kalorsus on 20 kuni 26 20–26&nbsp;kJ/g. Näiteks tüvepuidul 20,0–20,5 &nbsp;kJ/g, tüvekoorel 20–23 &nbsp;kJ/g.
 
===Biokütus===
64. rida:
===Geotermaalenergia===
{{Main|Geotermaalenergia}}
[[Pilt:Puhagan geothermal plant.jpg|pisi|Palinpinoni geotermaalelektrijaam Sitio Nasulos, [[Filipiinid]]el]]
Geotermaalenergia ehk geotermiline energia ehk maapõueenergia on [[Maa (planeet)|Maa]] siseenergia. See on [[maapõu]]es peamiselt (80% ulatuses) looduslike [[radioaktiivsus|radioaktiivsete]] elementide lagunedes tekkiv ja aja jooksul [[kivim]]itesse salvestunud [[soojusenergia]] ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia.
 
[[Geofüüsika]] seda haru, mis käsitleb Maa ja [[maakoor]]e soojusrežiimi, nimetatakse [[geotermika]]ks.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 126</ref>
 
Järjest sügavamale Maa keskpunkti poole minnes tõuseb sealsete kivimite [[temperatuur]]. Vahekaugust, mille võrra sügavamale minnes maakoore temperatuur 1 &nbsp;°C võrra tõuseb, nimetatakse [[geotermiline aste|geotermiliseks astmeks]]. Keskmiselt on geotermiline aste 33 &nbsp;m. Selle vastand on [[geotermiline gradient]], mis näitab kivimite temperatuuri tõusukiirust Maa keskme poole liikudes. See on keskmiselt 0,03 &nbsp;°/m.<ref name=Tehnikaleksikon/>
 
Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti [[laam]]ade äärealadel. Maasisest energiat on raske kätte saada. Termaalvett saadakse [[puurauk]]udest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. Geotermiliste elektrijaamade rajamine on suhteliselt odav ja lihtne, kuid termaalvee halbade omaduste tõttu (200 &nbsp;°C on suhteliselt madal temperatuur) pole nad eriti ökonoomsed<ref name=Tehnikaleksikon/>. Nende rajamine on õigustatud üksnes seal, kus termaalvesi paikneb maapinnale küllalt lähedal<ref name=Tehnikaleksikon/>.
 
==Taastuvate energiaressursside kasutamine Eestis==
{{vaata|Tuuleenergia Eestis}}
[[Energia]] kasutamisel põhinevad kogu [[elusloodus]] ja inimtegevus. Eestis toodetavast elektrienergiast umbes 90 % saadakse praegu põlevkivist, ligikaudu 8 % tuleb maagaasist ning ülejäänu tuule- ja hüdroenergiast. Põlevkivi varud pole aga igavesed, sõltuvalt põlevkivi kaevandamise ja energia tootmise intensiivsusest jätkub Eestis põlevkivi vaid 20 kuni 50 aastaks ja seega on alternatiivsed energiaallikad peagi vägagi aktuaalsed. Samuti oleks vaja vähendada igapäevakütuste põletamisel tekkivate kasvuhoonegaaside emissiooni – lihtsalt öeldes on vaja hoida keskkonda.<ref name="Energia"/>
 
2018. aastal taastuvate energiaressurside kasutades toodeti 1662 GWth energiat, mis moodustas 17,1% kogu tarbitud energiast. 62% ehk 1040 GWth sellest oli toodetud biomassist, biogaasist ja jäätmetest. Tuuleenergiast oli saadetud 36% ehk 590 GWth, hüdroenergiast 19GWth ja päikeseenergiast 13 GWth, mis on 3 korda rohkem kui 2017.aastal.<ref>[https://www.dv.ee/novosti/2019/01/22/v-proshlom-godu-zelenaja-jenergija-sostavila-17-ot-vsego-potreblenija В прошлом году зеленая энергия составила 17% от всего потребления], Деловые ведомости, 22.01.2019</ref>
94. rida:
http://www.daviddarling.info/encyclopedia/W/AE_wind_energy.html
<ref name="Sustainablehistory">[http://sustainablehistory.wordpress.com], "The surprising history of sustainable energy". Kasutatud 28.10.2013.(inglise).</ref>
<ref name="Hbs">"In the far distant future, natural fuels having been exhausted solar power will remain as the only means of existence of the human race" – [http://www.hbs.edu/faculty/Publication%20Files/12-105.pdf “Power"Power from Sunshine”Sunshine": A Business History of Solar Energy] Kasutatud 27.10.2013</ref>▼
<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 3. köide, 1988.</ref>▼
▲<ref name="Hbs">"In the far distant future, natural fuels having been exhausted solar power will remain as the only means of existence of the human race" – [http://www.hbs.edu/faculty/Publication%20Files/12-105.pdf “Power from Sunshine”: A Business History of Solar Energy] Kasutatud 27.10.2013</ref>
<ref name="Gipe">"The Wind Industry's Experience with Aesthetic Criticism". Leonardo.</ref>
▲<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 3. köide, 1988.</ref>
<ref name="SEI">Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=25] Kasutatud 29.10.2013</ref>
<ref name="SEI2Solar">Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seitwebcitation.eeorg/sass/?ID=1&L_ID=2463fIHKr1S], "Solar Energy Perspectives: Executive Summary". Kasutatud 3027.10.2013.(inglise).</ref>
<ref name="SolarSEI">Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.webcitationseit.orgee/63fIHKr1Ssass/?ID=1&L_ID=25], "Solar Energy Perspectives: Executive Summary". Kasutatud 2729.10.2013.(inglise).</ref>
<ref name="EnergiaSEI2">Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [httpshttp://www.energiaseit.ee/polevkivist-elektri-tootminesass/?ID=1&L_ID=24], Eesti Energia. Kasutatud 2830.10.2013.</ref>
<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 126</ref>}}
<ref name="Energia">[https://www.energia.ee/polevkivist-elektri-tootmine], Eesti Energia. Kasutatud 28.10.2013.</ref>}}
 
==Välislingid==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Taastuv_energiaressurss"