Redaktsioon: 1. märts 2016, kell 15:39 redigeeri Velirand (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 172 936 muudatust P Tühistati kasutaja 37.157.67.17 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. mai 2019, kell 17:07 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: {{see artikkel\|räägib hammas- või tiguülekandest; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Reduktor (täpsustus)]].}} [[Pilt:Worm-WormWheel-gearbox.jpg\|pisi\|Tigureduktor]] '''Reduktoriks''' nimetatakse tavaliselt kinnist [[hammasülekanne\|hammas]]- või [[tiguülekanne]]t, mis on projekteeritud kas iseseisva agregaadina või siis ehitatud [[masin]]asse sisse. ==Reduktori ülesanne== 14. rida: ==Reduktorite projekteerimine== ===Üldist=== Reduktorid võib projekteerida kas spetsiaalselt mingi ~~[[masin]]a~~masina jaoks või siis universaalsetena, kasutamiseks väga mitmesugustes masinates. Sel juhul valitakse need valmistajatehase kataloogidest ülekantava [[võimsus]]e ja soovitud [[ülekandearv]]u järgi. Eelistada tuleb väiksema astmete arvuga reduktoreid, kuid üheastmelised reduktorid on mitmeastmelistest palju kogukamad. Üheastmelised silinderratastega reduktorid on tavaliselt horisontaalsete ~~[[võll]]idega~~võllidega. [[Hammasratas\|Hammasrattad]] võivad olla sirg-, kald- ja noolhammastega. Reduktorite kered on kõige sagedamini valatud [[malm]]ist, harvemini keevitatud [[teras]]est. Võllid toetuvad kas [[veerelaager\|veere]]- või [[liugelaager\|liugelaagritele]]. Viimaseid kasutatakse peamiselt raskemasinaehituse reduktorites. Kaheastmelisi reduktoreid ehitatakse põhiliselt kahe skeemi kohaselt. Esimesel juhul sisend- ja väljundvõlli teljed ei ühti ning võllide otsad võib välja tuua reduktori kere ükskõik kummast küljest. Teisel juhul sisend- ja väljundvõlli teljed ühtivad ning moodustavad ühe sirge. Selliseid reduktoreid nimetatakse samatelgseteks. Nende paremuseks on väiksem pikkus võrreldes esimese skeemi järgi ehitatutega. 30. rida: Sirghammastega koonusreduktoritel on maksimaalne ülekandearv i<sub>max</sub>= 4, kald- või kõverjooneliste hammastega koonusreduktoritel aga i<sub>max</sub>=5 ning üksikutel harvadel juhtudel i<sub>max</sub>=6. Suuremate ülekandearvude korral kasutatakse koonussilinderreduktoreid. Tigureduktoritel võib tigu paikneda üleval, külgedel või vertikaalselt. All paiknevat tigu kasutatakse ainult teo ringkiirustel kuni 5  m/s. ===Reduktorite konstruktsioon=== Ükskõik millise eespool toodud skeemi kohaselt ehitatava reduktori konstruktsiooni määrab igal erijuhul skeem ise ning reduktori otstarve. Hammasrataste ja laagrite määrimiseks valatakse reduktori keresse niipalju õli, et ratta hambad ja osa pöida oleksid sellesse sukeldunud. Rataste kiirel pöörlemisel pritsivad nad õli laiali ning see satub hambumisse. Voolates mööda kere seinu ja spetsiaalseid eralduspinnas olevaid kanaleid jõuab õli ka võllide laagritesse. Selline sukeldusõlitus on efektiivne, kui rataste ringkiirus on vähemalt 2,5  m/s. Väiksemate ringkiiruste korral peab iga paari üks ratas olema sukeldatud õlisse. Kuid kiirustel üle 12  m/s ei ole sukeldusõlitus kasutatav, sest õli intensiivse segamise tõttu tõuseb õlivanni põhjast sinna sadestunud mustus üles ning sattudes hõõrdepinnale, kiirendab hammasrataste ja laagrite kulumist. Et vältida õli väljatungimist võllide ja kaante vahelistest piludest, kasutatakse õlikindlast kummist või muudest materjalidest tihendeid.

Reduktor: erinevus redaktsioonide vahel