Radar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: välislink parandatud |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib raadiolokatsiooni süsteemist; ansambli kohta vaata artiklit [[Radar (ansambel)]]; Politsei-ja Piirivalveameti ajakirja kohta vaata artiklit [[Radar (ajakiri)]]; telesaate kohta vaata artiklit [[Radar (saade)]].}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Radar antenna.jpg|
[[Pilt:Linnuradarid linnutee rändureid seiramas.jpg|pisi|Radareid kasutatakse ka lindude [[ränne|rände]] uurimiseks, need võimaldavad jälgimistegevust ka öösel. Kaasaegsed lindude jälgimise radarid (vasakul horisontaal- ja paremal vertikaalradar) võimaldavad koguda teavet lindude rändeaktiivsuse, selle [[fenoloogia]], lennukõrguse ja seoste kohta keskkonnatingimustega. Radarseirega on leidnud kinnitust asjaolu, et lindude öine ränne on aktiivseim pilvitu tähistaevaga ning on selgunud ka, et ligikaudu pool kogu rändest leiab aset öötundidel. Pildil olevate radaritega seiratakse lindude rännet [[Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut|Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi]] välibaasis [[Kihnu]]s, [[Eesti Energia]] AS tellimusel, et välja selgitada lindude rännet vähem segavaid merealasid [[tuuleenergeetika]] arendamiseks
'''Radar''' (varem ka '''RADAR'''; [[inglise keel]]es '''''ra'''dio '''d'''etection '''a'''nd '''r'''anging'', 'raadiojälgimine ja kauguse määramine') on õhuruumi raadioseireseadeldis ehk '''raadiolokaator''', mis toimib elektromagnetkiirguse, siin raadiolainete levimise põhimõttel ruumis. [[Raadiolokatsioon|Raadiolokaatorit]] kasutatakse ruumis või veepinnal asuvate objektide avastamiseks ning nende kauguse, kõrguse, kiiruse ja liikumise suuna määramiseks.
12. rida:
Radari saatja pöörlevast suundantennist kiirguvad kitsasse ruuminurka elektromagnetlaine impulsid. Elektromagnetilise laine dielektrilise ja magnetilise läbitavuse erinevuse tõttu keskkonnas on ka peegeldused sealt erineva tugevusega. Peegeldunud raadiolaine võetakse vastu enamasti sama radari vastuvõtu[[antenn]]iga. Peegeldunud raadiolainete energia moodustab tavaliselt 10<sup>−19</sup> kuni 10<sup>−3</sup> saatja kiirgusenergiast.
Radar töötab impulssrežiimis võimsusega kuni mitukümmend MW. Objekti leidmiseks muudetakse antenni suunda, radari ekraanilt jälgitav peegeldunud impulsi hilistus on võrdeline objekti kaldkaugusega (1 mikrosekund vastab 150
Üheaegselt impulsi kiirgumisega hakkab indikaatori ekraani keskmest radiaalselt liikuma elektronkiire tekitatud helendav täpp; selle heledus on võrdeline saabuva impulsi tugevusega ning kaugus keskpunktist võrdeline ajaga, mis impulsil kulub objektini ja tagasi jõudmiseks. Antenni pöörlemise tõttu kiirgub iga impulss eelmisega võrreldes väikese nurga all ja sama nurga võrra pöördub ka kiir indikaatori ekraanil. Nii saadakse ekraanil erisuguse heledusega täpid. [[Doppleri efekt]]i põhjustatud peegeldunud signaali sageduse muutus võimaldab määrata objekti radiaalsuunalist kiirust ja välistada seisvate objektide kujutisi. Raadiolained peegelduvad seda tugevamalt, mida suurem on objekt või mida parem on vastuvõtuantenn.
21. rida:
[[2. aprill]]il 1935 patenteeris Šoti füüsik Sir [[Robert Watson-Watt]] radari tööpõhimõtte (''radio detection and ranging'').<ref name="YZb4a" /> Esimesed radarid ehitati Robert Watson-Watti juhtimisel [[Suurbritannia saar]]e idarannikule,
mis olid mõeldud õhuruumi kaitseks ja võimaldasid avastada [[lennuk]]eid juba 75 miili kauguselt.
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal olid radarid tugeva kaitsesüsteemi tähtsaks osaks Saksa [[Luftwaffe]] [[pommituslennuk]]ite rünnakute vastu. Sõja lõpus kasutati ka mobiilseid lennukitele paigutatud radareid, mis tegi lõpu Saksa [[allveelaev]]ade laiutamisele Atlandi ookeani vetes.
41. rida:
*[[Christian Hülsmeyer]]
*[[Raadiolokatsioon]]
*[[Eesti Õhuvägi|Eesti Õhuvägede]] [[Kellavere radarikeskus]], [[Lääne-Virumaa]]l, [[Kellavere]]s<ref name="N5O5w" />, mille radar võimaldab näha liikuvat objekti 450
*NSV Liidu relvajõudude [[Irbe raadiolokaator]] [[Läti]]s [[Ventspils]]i ja [[Irbene sõjaväelinnak]]u lähedal. [[Kosmoseluure]]punktis asusid [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus]]e 6. Valitsuse (s/o 51429) ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[signaalluure]]le alluvad sõjaväeosad (s/o 93364). 649. üksik kosmilise ruumi raadiokiirguse luurepunkt (''649-го отдельныи пункт разведки радиоизлучений космического пространства'') moodustati 1967. aastal, objektile ehitati kolm [[paraboolanatenn|paraboolantenn]]i ning seda teenindava personali ja perekonnaliikmete (20 000 inimest) majutamiseks 2 elumaja, algkool, lasteaed, kasarmud, staabihoone, võõrastemaja ja klubi. Luurepunktis asusid 3 statsionaarset vastuvõtukompleksi ja 1 mobiilne vastuvõtukompleks.
** 1. tingnimetus "Uraan" paraboolantenni [[diameeter]] 8
** 2. tingnimetus "Saturn" (diameetriga 16
** 3. tingnimetus "Jupiter" (diameeter 32
** 4. [[1986]]. aastal lisandus kompleksi ka mobiilne keskus nr 4, mis tänu arenenud tehnilistele võimalustele ei vajanud enam nii suurt signaalide vastuvõtuantenni. Luurepunkt suleti 1. oktoobril 1994 pärast Venemaa vägede lõplikku väljaviimist Läti territooriumilt.
*[[Skrunda]] [[Skrunda radarikeskus|radarikeskus]]
*[[Venemaa Föderatsioon]]i [[Suursaar]]el asub 2007. aastal<ref name="hYu2o" /> loodud eelhoiatussüsteemide keskus, mis asub 55 kilomeetri kaugusel Eestist ja Soomest 40 kilomeetri kaugusel. Radari- ja elektroonilise luure keskuses on nii [[õhuruumiseire]]radarid, millega saab jälgida ka [[NATO]] lennukite tegevust, kui ka [[mereseire]]radarid ja [[signaalluure]]vahendid, millega saab pealt kuulata ka [[Eesti]] ja [[Soome]] [[telefoniside]]t ja [[mobiiltelefon]]ivõrke<ref name="VTZfR" />, samuti vahelt haarata tehiskaaslase [[Inmarsat]] 4 F-2 sidevahetust.
*[[Venemaa Föderatsioon]]i [[Kaliningradi oblast]]is asuv radarijaam [[Voronež-DM]]<ref name="UQ30X" />
* [[Radari ristlõige]]
* [[Radari peegelduvus]]
| |||