Puidugraanulid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine
3. rida:
'''Puidugraanulid''' ehk puidupelletid on [[biokütus]], mis on kokku pressitud peenestatud puidust. Küttegraanuleid saab teha kõigist viiest suurimast biomassi kategooriast: tööstusjäätmetest ja -saadustest, toidujääkidest, põllumajandussaaduste ülejääkidest, energia tootmiseks kasvatatavatest taimedest ja toorpuidust. Puidugraanulid on kõige levinum graanulkütus ja on valdavalt tehtud saepurust ja muudest puiduga seotud tööstuse (sae-, mööbli- ja puidutööstus, ehitus) jääkidest. Teiste tööstusjäätmete hulka kuuluvad puuviljakasvatuse jäätmed, palmiseemnekestad, kookospähklikoored ja raiejäätmed (laasitud ladvad ja oksad). Niinimetatud mustad graanulid on tehtud biomassist, mis on viimistletud nii, et see meenutaks kivisütt, ja need töötati välja kivisütt tarbivate elektrijaamade jaoks.
 
Küttegraanuleid liigitatakse nende kütteväärtuse, niiskuse ja tuhasisalduse järgi. Neid saab kasutada kütusena elektri tootmiseks, ärihoonete või elamute kütteks ja pliidiga toiduvalmistamiseks. Puidugraanulid on suure tihedusega (üle 1 g/cm³, seega vees ei uju) ja madala niiskusetasemega (niiskustase peab olema alla 10%), mis võimaldab puidugraanuleid kasutada väga kõrge põlemisefektiivsusega. Tänu väikestele mõõtmetele ja korrapärasele kujule saab puidugraanuleid ahjukütmisel väga efektiivselt automaatselt doseerida. Neid saab koldesse sisestada kas tigu- või pneumotranspordi abil. Puidugraanulite suure tiheduse tõttu saab neid kompaktselt ladustada ja transportida. Puidugraanuleid saab ka mugavalt transpordivahendi punkrist pneumaatiliselt tarbija kinnistul asetsevasse ladustamispunkrisse või hoidlasse teisaldada. Puidugraanulite puistetihedus on vahemikus 600...700  kg/m³.
 
1980ndate keskpaigast on välja töötatud ja turustatud palju erinevaid puidugraanulipliite, keskkütteahjusid ning muid kütteseadmeid. 1997. aastal tulid Austrias kasutusele täisautomiseeritud puidugraanuliboilerid, mida on sama mugav kasutada kui kütteõlil ja gaasil töötavaid boilereid. 2005. aasta fossiilkütuste hindade tõusuga on tõusnud puidugraanulitega kütmise populaarsus Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Rahvusvahelise Energiaagentuuri Task 40 andmetel on puidugraanulite tootmine aastatel 2006–2010 kahekordistunud ning tootmine ületab 14 miljonit tonni. 2012. aasta raportis väidab Biomassi Energeetiliste Ressursside Keskus, et puidugraanulite tootmine kahekordistub Põhja-Ameerikas järgmise viie aasta jooksul.
 
== Tootmine ==
[[Pilt:8._Station_-_Holzpelletproduktion_der_WestPellets_GmbH_and_Co._KG_(6219816410).jpg|vasakul|pisi|Graanuliauto täitmine graanulitehases Saksamaal.]]
Graanuleid toodetakse, pressides kokku puitmaterjali, mis on eelnevalt käinud läbi vasarveskist, et tekiks ühtne jahutaoline mass. Mass söödetakse pressi, kus see surutakse läbi matriits-sõela, mille augud on vastavalt soovile (valdavalt 6  mm diameetriga, aga ka 8  mm või rohkem). Pressi suur surve toob puidumassis kaasa temperatuuri tõusu ja [[ligniin]] plastifitseerub osaliselt, tekitades naturaalse „liimi“"liimi", mis hoiab graanuleid jahtumiseni koos.
 
Graanuleid saab teha ka rohust ja muust puitumata biomassist, mis ei sisalda ligniini - dosaatoriga lisatakse kuivatatud terasid, et tekiks vajalik vastupidavus. 2005. aastal Cornelli ülikoolis avaldatud uurimuses mainiti, et graanulite tootmine oli rohkem arenenud Euroopas kui Põhja-Ameerikas. See tõi välja rohu eelised toorainena, selle lühikese kasvuaja tõttu (70 päeva), ja kultiveerimise ning tootmise lihtsus. Artikkel tsiteeris Jerry Cherneyt, põllundusprofessorit, kes väitis, et hein annab 96% soojusest, mida annab puit, ning, et „Igat"Igat liiki heina, mis on lõigatud kesk- ja hilissuve vahel ning jäetud põllule kuivama ning seejärel pakendatud ja granuleeritud, on võimalik kasutada. Heina kuivatis kuivatamine ei ole granuleerimiseksgrannulleerimiseks vajalik, tehes tootmise puidu granuleerimisestgrannulleerimisest odavamaks“odavamaks".
 
Riisikestagraanuleid pressitakse riisiterakestadest, mis on saadud riisikasvatuse kõrvalsaadusena. Sellised graanulid sarnanevad puidugraanulitega ja on keskkonnasõbralikud, sest tooraine on jäätmed. Energiasisaldus on umbes 4–4,2 kcal/kg ja niiskusesisaldus on tavaliselt vähem kui 10%. Graanulite läbimõõt jäetakse umbes 6  mm diameeteriga ja silindrilise kujuga graanulite puhul pikkus on umbes 25  mm ; kuigi suuremad silindrid või briketikujulisus ei ole ka ebaharilik. Sellised graanulid on odavamad kui sarnased suure energiasisaldusega graanulid, ja neid saab toota riisifarmis kohapeal, kasutades odavaid masinaid. Nisukasvatuspiirkondades saab ka nisukestadest toota graanuleid, mis sarnanevad riisikestagraanulitega.
 
CORRIM-i tehtud aruandes tuli välja, et graanulitoorme kuivatamiseks, graanulite valmistamiseks ja transpordiks kulub vähem kui 11% valmistoodangu energiasisaldusest, kui need tehakse saetööstuse puidujäätmetest (eelnevalt kuivatatud). Kui aga graanulid valmistatakse otse metsamaterjalist, siis kulub juba selle kuivatamiseks 18% energiat ja lisaks 8% valmistamisele ja transpordile.
109. rida:
 
{| class="wikitable" margin-left: 10px"
! align="center" colspan="5" style="background-color: #ddf;" | Puidugraanulite kasutus <br>Eestis ([[tuhat|tuh]] [[tonn]]itonni)<ref name="stat">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE06&ti=K%DCTUSE+TARBIMINE+K%DCTUSE+LIIGI+J%C4RGI%2A&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 "Statistikaameti andmebaas - vaatlus KE06: Kütuse tarbimine kütuse liigi järgi"], [[Statistikaamet]], vaadatud 6. aprill 2018</ref>
|-
! style="background-color: #ddf;" | Aasta
160. rida:
== Viited ==
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="IHB2013">{{Mall:Cite web|title=Main pellet consumers in Europe|url=http://www.ihb.de/wood/news/Pellet_consumers_Europe_33987.html|publisher=IHB|accessdate=14. september 2013|date=2. september 2013}}</ref>
}}