Mehhatroonika: erinevus redaktsioonide vahel

'''Mehhatroonika''' (sõnadest '''mehha'''anika ja elek'''troonika''') on [[mehaanika]], [[elektroonika]] ja [[informaatika]] [[sünergia|sünergeetilisel]] koostoimel põhinev [[rakendusteadus]].<ref> [http://entsyklopeedia.ee/Article/SearchResults?query=mehhatroonika Mehhatroonika (EE)]</ref>

Algselt ühendas mehhatroonika mehaanikat (eriti [[elektromehaanika]]t ja [[peenmehaanika]]t) ning [[elektroonika]]telektroonikat. Aja jooksul on aga mehhatroonika hõlvanud lisaks arvutisüsteemid, [[mikrosüsteem]]id ja [[telekommunikatsioon]]i. [[Mikroelektroonika|Mikro-]] ja [[nanoelektroonika]] võimaldavad viia juhtimistehnika komponenditasemele ja niiviisi luua kompaktseid [[koost|sõlm]]i, mis on suutelised ise analüüsima mõõtetulemusi ja samuti toimima süsteemi teistest osadest tuleva info alusel.

Mehhatroonika eesmärk on tehniliste süsteemide funktsionaalsete võimaluste täiustamine ja uutel põhimõtetel töötavate seadmete loomine, kasutades süsteemidesse sisseehitatava [[tehisintellekt]]i põhimõtteid, nutikaid [[andur]]eid, [[täitur]]eid, programmeeritavat [[elektroonika]]telektroonikat ning tänapäeva [[info- ja kommunikatsioonitehnoloogia]] võimalusi.<ref>[http://www.ttu.ee/sisseastujale/magistriope-2/erialad-10/inseneriteaduskonna-erialad-2/mehhatroonika-10/ TTÜ – Magistriõpe – Mechatronics]</ref>

Esimest korda mainis mehhatroonikat Jaapani ettevõtte [[:en:Yaskawa Denki | Yaskawa]] vaneminsener Tetsuro Mori aastal 1969. Rakendusteadusalaks kujunes mehhatroonika 1980. aastail seoses [[tööstusrobot]]ite [[servoajam]]ite väljatöötamisega.

* [https://www.emu.ee/ Eesti Maaülikool] – rakenduskõrgharidusõpe]] ([[Tehnotroonika]])