Katusekivi: erinevus redaktsioonide vahel

{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=detsember}}

 

 

 

Sarnaselt katuse katmisega võib katusekividega ilmastikukindluse saavutamiseks katta ka puitkarkassiga ehitise seinu. Sel juhul riputatakse need karkassile naelutatud lattidele, sealjuures kivid on spetsiaalselt vormitud, katmaks nurkasid ja piitasid. Sagedasti on sellistel kattekividel kujundatud nähtav osa andmaks dekoratiivset efekti. Veel üheks vormiks on nn. [[matemaatiline kattekivi]], mis riputatakse lattidele, naelutatakse ja krohvitakse. Selline kivikatte vorm tekitab müürsepatöö imitatsiooni ning oli arendatud telliskivi välisilme andmiseks, kuid samas 18. sajandil kehtinud telliskivimaksu vältimiseks.<ref>RW Brunskill, ''Illustrated Handbook of Vernacular Architecture'' (1970:58-61)</ref>

 

Katusekivide kujusid (profiile) on väga palju. Need hõlmavad näiteks järgmisi profiile:

* Imbrex ja tegula – Vana-Rooma kumerdatud lamedate katusekivide muster, mis moodustab ehitise katusel vihmaveekanali.

* Rooma kivid – keskelt lamedad, [[nõgus]]a kurviga ühest otsast ja [[kumer]]a kurviga teisest võimaldamaks lukustamist.

* Tünnkivid' – pool[[Silinder|silindrilised]] kivid, mis on laotud vahelduvates nõgusates ja kumerate kivide veergudes. Algselt valmistati neid vormides savi kurvilise pinnase ümber, näiteks palgi või meistri reie ümber. Tänapäeval toodetakse neid masstootmise alusel savist, metallist, betoonist või plastist.

* Omavahel hambuvad katusekivid' – laineliste kividega sarnade külje- ja ülempoolse blokeeringuga, parandamaks kaitset vee ja tuule vastu.