Johann Voldemar Jannsen: erinevus redaktsioonide vahel

[[1857]]. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe '''Pärnu Postimees''' (originaalis "[[Perno Postimees]] ehk Näddalileht"), mis ilmus [[Pärnu]]s aastatel [[1857]]–[[1886]]. Lisaks "Postipapale" aitas lehe ilmumisele ka kaasa F.W. Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel [[1857]] – [[1863]]. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "[[Maarahvas|maarahva]]" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas "Perno Postimehes" uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule.

 

 

[[1863]]. aastal asus Jannsen elama [[Tartu]]sse, kus hakkas välja andma uut ajalehte "[[Eesti Postimees]]", mille sisu oli sarnane "Perno Postimehega". Aja jooksul jäid tema seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt [[Carl Robert Jakobson]]ile, aga ka [[Jakob Hurt|Jakob Hurdale]].