Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus: erinevus redaktsioonide vahel

 

Uue eelnõu koostamisele eelneb eelnõu ettevalmistaja (näiteks ministeeriumi) avaldatud väljatöötamiskavatsus. Väljatöötamiskavatsuses kirjeldatakse muu hulgas lahendatavat küsimust, võimalikke lahendusi ja nende võrdlust. Eelnõu koostamist alustatakse pärast seda, kui on analüüsitud ettepanekuid, mille teised osapooled (näiteks teised ministeeriumid, turuosalised, huvirühmad) on esitanud väljatöötamiskavatsusele vastuseks.

 

 

==Nõuded väljatöötamiskavatsusele==

Lisaks sellele peab väljatöötamiskavatsus esitama kavandatava regulatsiooni kirjelduse ja ülesehituse, sealhulgas regulatsiooni tasandi kindlaksmääramine, eelnõu eeldatava valmimise aja ja regulatsiooni soovitava kehtivusaja. Samuti tuleb väljatöötamiskavatsuses kirjeldada seaduseelnõu edasise väljatöötamise tegevuskava. Veel peaks väljatöötamiskavatsus esitama hinnangu, millised olulised mõjud, lähtudes nende esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist, võivad seaduse rakendamisega kaasneda. Mõjude hindamisel tuleb selgitada, kuidas kaasnevaid olulisi mõjusid analüüsitakse ja põhjendused, milliseid kaasnevaid mõjusid ei analüüsita.<ref name="normitehnika"/>

 

 

Väljatöötamiskavatsust pole vaja ka välislepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamise seaduse eelnõule, iga-aastasele [[riigieelarve]] seadusele ega selle muudatustele või [[lisaeelarve]]tele. Samuti võib pole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu seadusena rakendamine ei too kaasa olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.<ref name="normitehnika"/>