Euroopa Liidu direktiiv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
32. rida:
== Direktiivi kaudne õigusmõju ==
Direktiivi kaudne õigusmõju ehk kooskõlaline tõlgendamine (inglise ''indirect effect of directive'') on [[Euroopa Liidu õigus|Euroopa Liidu õiguse]] põhimõtte, mille kohaselt on kõik EL riikide kohtud kohustatud [[Tõlgendamine (õigusteadus)|tõlgendama]] sisseriikliku õigust EL õiguse valguses. Kooskõlalise tõlgendamise põhimõtte seisab
Esimene otsus, kus Euroopa Kohus kooskõlastamise tõlgendamise ideed sisustas, oli 1984. aasta [[Von Colson ja Kamann v Land Nordrhein-Westfalen|Sabine von Colson ja Elisabeth Kamann kaasus]]<ref>Asi [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:61983CJ0014&from=EN C14/83], ''Von Colson v Land Nordrhein-Westfalen.'' 10.04.1984</ref>. Selles kaasuses kinnitas Euroopa Liidu Kohus esmakordselt, et riiklikud kohtud on kohustatud tõlgendama sisseriikliku õigust direktiivi sõnastuse ja eesmärgi valguses selleks, et tagada direktiivi tulemuslikust. Sisseriiklikud kohtud peavad tagama seda järgides sisseriikliku seadusandlust ja vältides diskretsiooniõiguse ületamist.
| |||