Redaktsioon: 30. aprill 2019, kell 17:05 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 903 muudatust P Kruusamägi teisaldas lehekülje Direktiiv (Euroopa) pealkirja Euroopa Liidu direktiiv alla ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. mai 2019, kell 00:25 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 903 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
34. rida: Direktiivi kaudne õigusmõju ehk kooskõlaline tõlgendamine (inglise ''indirect effect of directive'') on [[Euroopa Liidu õigus\|Euroopa Liidu õiguse]] põhimõtte, mille kohaselt on kõik EL riikide kohtud kohustatud [[Tõlgendamine (õigusteadus)\|tõlgendama]] sisseriikliku õigust EL õiguse valguses. Kooskõlalise tõlgendamise põhimõtte seisab [[Direktiivi vahetu õigusmõju\|direktiivide vahetu õigusmõju]] kõrval alternatiivse vahendina EL õigust puudutavates vaidlustes. Esimene otsus, kus Euroopa Kohus kooskõlastamise tõlgendamise ideed sisustas, oli 1984. aasta [[~~Asi~~Von ~~14/83,~~Colson ~~Elisabeth~~ja Kamann v Land Nordrhein-Westfalen\|Sabine von Colson ja Elisabeth Kamann kaasus]]<ref>Asi [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:61983CJ0014&from=EN C14/83], ''Von Colson v Land Nordrhein-Westfalen.'' 10.04.1984</ref>. Selles kaasuses kinnitas Euroopa Liidu Kohus esmakordselt, et riiklikud kohtud on kohustatud tõlgendama sisseriikliku õigust direktiivi sõnastuse ja eesmärgi valguses selleks, et tagada direktiivi tulemuslikust. Sisseriiklikud kohtud peavad tagama seda järgides sisseriikliku seadusandlust ja vältides diskretsiooniõiguse ületamist. ==Vaata ka==

Euroopa Liidu direktiiv: erinevus redaktsioonide vahel