Praha koolkond: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (pisitoimetamine using AWB)
PResümee puudub
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=aprill}}
[[Pilt:Nikolai Trubetzkoy.jpg|pisi|paremal|Nikolai Trubetzkoy, 1920ndatel aastatel.]]'''Praha koolkond''' oli alates 1926. aastast [[Praha]] lingvistikaringi ümber koondunud keeleteadlaste rühmast alanud [[keeleteadus]]lik suunitlus. Koolkonna kujunemisel olid keskseiks [[Vilém Mathesius]], [[Roman Jakobson]], [[Sergei Karcevski]], [[Jan Mukařovský]] ja [[Nikolai Trubetzkoy]]. Ühing oli eelkõige mõjutatud [[Ferdinand de Saussure]]'i, [[Baudouin de Courtenay]] ja [[Filip Fjodorovitš Fortunatov]]i [[slavistika]]koolkonna ideedest. Rühmitus sai Prahas oma põhimõtteid arendada vaid kümmekond aastat kuni [[Saksamaa|Saksa]] okupatsiooni ning Trubetzkoy ja Mathesiuse surmani. Praha ringi ideede õitseng jätkus [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Harvardi Ülikool]]is, kuhu Roman Jakobson oli saksa okupatsiooni eest põgenenud. Seega kehtib nimetus "Praha koolkond" kõigi keeleteaduslike õpetuste kohta, mis on suguluses Praha ringi programmiga, asukohast olenemata. Eelnimetatud programm avaldati esmakordselt juba 1929. aastal väljaandes ''Travaux du Cercle Linguistique de Prague'', milles piiritletud seisukohad on üldjoones järgnevad:
[[Pilt:Nikolai Trubetzkoy.jpg|pisi|paremal|Nikolai Trubetzkoy, 1920ndad]]
*Keel on väljendusvahendite süsteem, mille ülesandeks on vastastikuse arusaamise edendamine. Järelikult peab lingvistika uurima konkreetsete lausungite tegelikku funktsiooni.
'''Praha koolkond''' oli alates 1926. aastast [[Praha]] lingvistikaringi ümber koondunud keeleteadlaste rühmast alanud [[keeleteadus]]lik rühmitus.
*Keel on reaalsus ehk tõeline füüsikaline nähtus, mille tüübi määravad välised ehk mittekeelelised tegurid, nagu näiteks sotsiaalne ümbrus ja teate sisu. Seega on tähtis eristada erinevaid nö keeleliike nagu teaduslike väljaannete ja ajalehtede keelt, tänaval ja ametiasutuses räägitavat keelt jne.
*Keeles on ühendatud isiksuse intellektuaalsed ja ka emotsionaalsed väljendused.
*Kirjutatud ja kõneldud keel ei ole samased ning nendevahelist vahekorda tuleks uurida.
*Keeleteadlase põhiliseks huvialaks peaks olema [[Diakroonia ja sünkroonia|sünkrooniline]] uurimistöö, sest see on otseselt seotud keelelise tegelikkusega, aga samas ei tohiks keele ajaloo uurimist unarusse jätta.
*[[Fonoloogia]]-alases uurimuses peaks eelkõige tegelema fonoloogiliste opositsioonide kindlaksmääramisega eri keeltes. [[Morfoloogia|Morfoloogilisi]] nähtusi ei peaks isoleerima fonoloogilistest. Fonoloogilised opositsioonid on sageli tähtsad morfoloogia tasandil.
 
[[Pilt:Nikolai Trubetzkoy.jpg|pisi|paremal|Nikolai Trubetzkoy, 1920ndatel aastatel.]]'''Praha koolkond''' oli alates 1926. aastast [[Praha]] lingvistikaringi ümber koondunud keeleteadlaste rühmast alanud [[keeleteadus]]lik suunitlus. Koolkonna kujunemisel olid keskseiks [[Vilém Mathesius]], [[Roman Jakobson]], [[Sergei Karcevski]], [[Jan Mukařovský]] ja [[Nikolai Trubetzkoy]]. Ühing oli eelkõige mõjutatud [[Ferdinand de Saussure]]'i, [[Baudouin de Courtenay]] ja [[Filip Fjodorovitš Fortunatov]]i [[slavistika]]koolkonna ideedest. Rühmitus sai Prahas oma põhimõtteid arendada vaid kümmekond aastat kuni [[Saksamaa|Saksa]] okupatsiooni ning Trubetzkoy ja Mathesiuse surmani. Praha ringi ideede õitseng jätkus [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Harvardi Ülikool]]is, kuhu Roman Jakobson oli saksa okupatsiooni eest põgenenud. Seega kehtib nimetus "Praha koolkond" kõigi keeleteaduslike õpetuste kohta, mis on suguluses Praha ringi programmiga, asukohast olenemata. Eelnimetatud programm avaldati esmakordselt juba 1929. aastal väljaandes ''"Travaux du Cercle Linguistique de Prague''", milles piiritletud seisukohad on üldjoones järgnevadjärgmised:
Selles programmis esitatud seisukohtadest on tänaseks tärganud uusi ja hinnatavaid ideesid ning viinud keeleteaduslike avastusteni. Praha ringi liikmed arendasid esimestena välja keeleliidu probleemi, mille all mõeldakse nähtust, kui naaberkeeltel on mitmeid erisuguseid sarnasusi, ehkki nad ei ole sugulaskeeled.<ref name="raamat">M.Ivić, "Keeleteaduse põhisuunad". Tõlkinud M. Erelt, M. Hint, J. Kaplinski, M. Remmel, H. Rätsep, E. Uuspõld, T.-R. Viitso, H. Õim. Tartu Riiklik Ülikool, Tartu, 1969. Lk 151-155.</ref>
 
* Keel on väljendusvahendite süsteem, mille ülesandeks on vastastikuse arusaamise edendamine. Järelikult peab lingvistika uurima konkreetsete lausungite tegelikku funktsiooni.
==Välislingid==
* Keel on reaalsus ehk tõeline füüsikaline nähtus, mille tüübi määravad välised ehk mittekeelelised tegurid, nagu näiteks sotsiaalne ümbrus ja teatesõnumi sisu. Seega on tähtis eristada erinevaid nö keeleliike nagueristada, näiteks teaduslike väljaannete ja ajalehtede keelt, tänaval ja ametiasutuses räägitavat keelt jne.
*[http://www.praguelinguistics.org/ Praha lingvistilise ringi koduleht]
* Keeles on ühendatud isiksuse intellektuaalsed ja ka emotsionaalsed väljendused.
*[http://dlib.lib.cas.cz/3131/ 80 aastat Praha lingvistilist ringi]
* Kirjutatud ja kõneldud keel ei ole samased ning nendevahelist vahekorda tuleks uurida.
* Keeleteadlase põhiliseks huvialaks peaks olema [[Diakroonia ja sünkroonia|sünkrooniline]] uurimistöö, sest see on otseselt seotud keelelise tegelikkusega, aga samas ei tohiks keele ajaloo uurimist unarusse jätta.
*[[Fonoloogia]]-alases uurimuses peaks eelkõige tegelema fonoloogiliste opositsioonide kindlaksmääramisega eri keeltes. [[Morfoloogia|Morfoloogilisi]] nähtusi ei peaks isoleerima fonoloogilistest. Fonoloogilised opositsioonid on sageli tähtsad morfoloogia tasandil.
 
Selles programmis esitatud seisukohtadest on tänaseks tärganud uusi ja hinnatavaid ideesid ning viinud keeleteaduslike avastusteni. Praha ringi liikmed arendasid esimestena välja keeleliidu probleemi, mille all mõeldakse nähtust, kui naaberkeeltel on mitmeid erisuguseidmitmesuguseid sarnasusi, ehkki nad ei ole sugulaskeeled.<ref name="raamat">M.Ivić, "Keeleteaduse põhisuunad". Tõlkinud M. Erelt, M. Hint, J. Kaplinski, M. Remmel, H. Rätsep, E. Uuspõld, T.-R. Viitso, H. Õim. Tartu Riiklik Ülikool, Tartu, 1969. Lk 151-155.</ref>
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Välislingid==
*[http://www.praguelinguistics.org/ Praha lingvistilise ringi koduleht]
*[http://dlib.lib.cas.cz/3131/ 80 aastat Praha lingvistilist ringilingvistikaringi]
 
[[Kategooria:Keeleteadus]]
144 579

muudatust