Elukvaliteet: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=aprill}} {{Vikinda|kuu=aprill|aasta=2019}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=aprill}}
'''Elukvaliteet''' on inimese [[ainelised vajadused|aineliste]], [[vaimsed vajadused|vaimsete]] ja [[sotsiaalsed vajadused|sotsiaalsete vajaduste]] rahuldatus; [[elulaad]]i kvalitatiivne külg vastandatuna [[materiaalsed väärtused|materiaalsete väärtuste]] tarbimisele<ref name="SEI"/>.
 
Esmakordselt kasutas terminit "'''elukvaliteet'''" [[1964]]. aastal USA president [[Lyndon Baines Johnson]]<ref name="SEI"/>. Vajadus elukvaliteedi määratlemise kohta tekkis seoses [[globaalprobleemid]]e negatiivsete ilmingute analüüsimisega.
 
Elukvaliteedi määratlemisel ja hindamisel on esmatähtsad [[avalikud teenused|avalike teenuste]] ([[haridus]], [[tervisekaitse]], [[ühistransport]], [[turvalisus]] ja [[õiguskaitse]], [[keskkonnakaitse]], [[loodusväärtus|loodus]]- ja [[kultuuriväärtus]]te kaitse) kättesaadavus ja kvaliteet. Objektiivsete elutingimuste kõrval on elukvaliteedi puhul olulised ka indiviidi isiklikud omadused ja taotlused<ref name="SEI"/>.
30. rida ⟶ 31. rida:
Heaolu ja tervis
 
Sageli seostuvad veel sellised mõisted nagu "vabadus", "inimõigused" ja "õnn". Kuid kuna õnn on subjektiivne ja seda on raske mõõta, eelistataksekasutatakse üldiselttavaliselt teisimuid meetmeid kasutadamõõdikuid. Samuti on näidatud, et õnn ei seostuole suurenevastseotud sissetulekust.sissetuleku Sellesuurenemisega. tulemusenaSeetõttu ei tohiks elatist pidada õnneks. Mõnikord peetakse seostatuks ka turvalisust, kuid seda võib pidada elementaarseks kõigi inimeste jaoks.
 
== Maailma õnnelikkuse aruanne ==
Maailma õnnelikkuse aruanne on globaalse õnnelikkuse uurimus., Antudkus raporton hindabhinnatud 156 riigi heaolutaset, misning kasutabiseloomustatud õnnelikkustõnnelikkuse ja heaolu näitamakskaudu inimarengu kvaliteeti. Selle kasvav eesmärk on võimaldanud valitsustel, kogukondadel ja organisatsioonidel kasutada sobivaid andmeid õnnelikkuse registreerimiseks, et poliitikud saaksid luua paremad elutingimused. Aruandes vaadatakse tänapäeva maailmas õnnelikkuse seisundit ning seda, kuidas teadlased selgitavad õnnelikkust isiklikul ja riiklikul tasandil.<ref>{{Raamatuviide|autor=Helliwell, J., Layard, R., & Sachs, J.|pealkiri="World Happiness Report"|aasta=2016|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Samuti on ÜRO poolt välja töötatud aruandes ühendatud nii objektiivsed kui ka subjektiivsed meetmed, et hinnata õnnelikkust riikides, mida hinnatakse kõrge elukvaliteediga. RaportisAruandes on kasutataksekasutatud Gallupi uuringut, kus on reaalne SKP elaniku kohta, eluea pikkus, keegi, kellele loota, vabadus teha oma elus valikuid ning vabadus korruptsioonist. Õnnelikkust tunnustatakse juba ülemaailmses avalikus poliitikas olulise kontseptsioonina. Maailma õnnelikkuse aruanne näitab, et mõnes piirkonnas on viimastel aastatel olnud progresseeruv õnnelikkuse ebavõrdsus. Ilma eluta, ei saa tulla õnnelikkust.
 
==Vaata ka==
* [[Elustandard]]
 
== Viited ==
39. rida ⟶ 43. rida:
<ref name="SEI">Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=46] (vaadatud 10.07.2011)</ref>}}
 
==Vaata kaKirjandus ==
* Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=46] (vaadatud 10.07.2011)
* [[Elustandard]]
 
== Kasutatud kirjandus ==
*Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=46] (vaadatud 10.07.2011)
 
[[Kategooria:Ühiskond]]