Atacama: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Atacama map.svg|pisi|Atacama kõrbe asend (kollasega).]]

[[Pilt:Atacama1.jpg|thumbpisi|Atacama kõrb]]

'''Atacama''' on [[kõrb]] [[Lõuna-Ameerika]]s Ameerika maailmajaos [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ääres. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966  km. Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal [[Pank (geoloogia)|panku]] moodustavad. Mäed langevad ida pool põhja-lõuna sihilisse orgu. Atacamast idas kerkivad [[Andid]]. Kõrb läbib [[Boliivia]], [[Peruu]] ja [[Tšiili]]. Atacama pindala on umbes 400 000km000 km². Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000  km², asetseb Tšiilis.

Atacama on maailma kõige kuivem kõrb, olles üle 50 korra kuivem kui [[California]] [[Surmaorg]], mis on Ameerika kõige kuivem org. Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad – keskmiselt sajab aastas alla 1,5  cm, milline arv tuleneb sellest, et korra kümne aasta jooksul sajab natuke, seejärel aga on järgmised 10 aastat kuivust.{{lisa viide}} On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570. aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta.

Samuti takistab Atacama kõrbe asumine kahe mäestiku – [[Andid]]e ja [[Tšiili rannikumäestik]]u - vahel niiskete [[õhumass]]ide ligipääsu. Ka [[El Niño]] ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv [[Loa jõgi]], kõik teised Andidest algavad ojad kaovad [[soolak|soolakutesse]]utesse, milles leidub suurel hulgal [[tšiili salpeeter|Tšiili salpeetrit]]

Kõrbe keskel, kus on oaas, paikneb vana San Pedro de Atacama küla, mille kiriku ehitasid 1577. aastal hispaanlased. 16.–18. sajandil ehitati rannikule mitmeid linnu seoses hõbeda ja muu väärtusliku Hispaaniasse vedamisega. 19. sajandil pärast [[Hispaania koloniaalimpeerium]]i lagunemist ja Lõuna-Ameerika riikide iseseisvumist jagasid kõrbe omavahel Boliivia, Peruu ja Tšiili. Riigipiiride tõmbamine tekitas tülisid, kuna kõrbest leiti väärtuslikke mineraale.