Antarktiline oaas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P →‎top: pisitoimetamine
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2008}}
'''Antarktiline oaas''' on maa-ala [[Antarktika]] äärealadel, mis pole kaetud [[liustik|liustikega]]ega. Nimi on saanud [[kõrb]]ete [[oaas]]ide sarnasuse tõttu, sest elutingimused on seal soodsamad kui ülejäänud territooriumil.
 
Antarktiliste oaaside pindala varieerub, ulatudes mitmekümnest kuni mitmesaja ruutkilomeetrini.
 
Antarktilistele oaasidele on iseloomulikud spetsiifilised loodustingimused: külmakõrbete kliima, aasta jooksul vedela vee olemus, järvede rohkus, orgaaniline elu, primitiivsed mullad.
10. rida:
* mäestikuvahelised kuivad orud (Teylori, Righti);
* mägised oaasid (Riiser-Larseni oaas, {{kas|Breidvognipi oaas}})
*[[Bungera oaas|Bungera]] – 952  km²
*[[Vestfoldi oaas|Vestfold]] – 664  km²
*[[Grearsona oaas|Grearsona]] – 288  km²
*[[Schirmachera oaas|Schirmachera]] – 35  km²
 
Antarktiliste oaaside aluspinnaks on [[gneiss]]id ja kristallised kiltkivid. Seal on arenenud füüsilise ja keemilise murenemise protsessid. Raua-mangaanist "päevitused" ja kõrbelised "lakid" põhjustavad kivimite punakaspruuni värvust. Kõikjal on mandriliustike tegevuse jäljed.
*[[Bungera oaas|Bungera]] – 952 km²
*[[Vestfoldi oaas|Vestfold]] – 664 km²
*[[Grearsona oaas|Grearsona]] – 288 km²
*[[Schirmachera oaas|Schirmachera]] – 35 km²
 
Antarktiliste oaaside aluspinnaks on [[gneiss]]id ja kristallised kiltkivid. Seal on arenenud füüsilise ja keemilise murenemise protsessid. Raua-mangaanist "päevitused" ja kõrbelised "lakid" põhjustavad kivimite punakaspruuni värvust. Kõikjal on mandriliustike tegevuse jäljed.
 
[[Kategooria:Antarktika]]