Erinevus lehekülje "Anhalt" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 21 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine
P (pisitoimetamine)
 
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2012}}
 
[[Pilt:Flagge Herzogtum Anhalt.svg|thumbpisi|Anhalti hertsogiriigi lipp]]
[[Pilt:Coat of Arms of the Duchy of Anhalt.svg|thumbpisi|Anhalti hertsogiriigi vapp]]
[[Pilt:German Empire - Anhalt (1871).svg|thumbpisi|Anhalti asend Saksa Riigis]]
[[Pilt:Duchy_of_Anhalt_1863-1918_en.svg|thumbpisi|Anhalti hertsogkonna kaart (1863–1918)]]
 
'''Anhalt''' oli Kesk-[[Saksamaa]]l asuv suveräänne riik (pärast aastat 1806 hertsogiriik), mis paiknes [[Harz]]i mägede ja [[Elbe]] jõe vahel. Praegu moodustab osa [[Saksi-Anhalt]]i liidumaast.
 
== Ajalugu ==
 
=== Anhalti vürstid ===
Heinrichi surmaga aastal 1252 jagasid tema kolm poega vürstkonna ja asutasid vastavalt [[Anhalt-Aschersleben|Ascherslebeni]], [[Anhalt-Bernburg|Bernburgi]] ja [[Anhalt-Zerbst|Zerbsti]] liinid. Ascherslebeni valitsejasugu hääbus aastal 1315 ja tema valdused liidendas naabruses asunud [[Halberstadti piiskopkond]], lahutades seega [[Anhalt-Bernburg]]iBernburgi alad kahte eraldiseisvasse ossa. Viimane Anhalt-Bernburgi algse liini vürst suri aastal 1468 ja tema maad pärisid viimasena allesjäänud [[Anhalt-Zerbst]]iZerbsti liini vürstid. Selle perekonnaharu valdused jagati aastal 1396, ja pärast Bernburgi omastamist teostas vürst [[Georg I (Anhalt-Dessau)|Georg I]] Zerbsti edasise jagunemise (Zerbst ja Dessau). 16. sajandi algul oli perekond mitme vürsti surma või troonist loobumise tõttu jagunenud vaid kaheks haruks (Anhalt-Köthen ja Anhalt-Dessau, mis mõlemad tekkisid aastal 1471 Anhalt-Dessaust).
 
[[Wolfgang (Anhalt-Köthen)|Wolfgang]] ''Pihiisa'', kes sai Anhalt-Kötheni vürstiks aastal 1508, oli teine valitseja maailmas, kes kehtestas oma valdustes [[reformatsioon]]i. Ta oli [[Augsburgi usutunnistus]]e kaaskehtestaja aastal 1530, ning pandi pärast [[Mühlbergi lahing]]ut aastal 1547 riigivande alla ja keiser [[Karl V]] võttis tema maad. Pärast [[Passau leping|Passau rahu]] aastal 1552 ostis ta oma vürstkonna tagasi, kuid kuna ta oli lastetu, andis ta selle aastal 1562 oma sugulastele Anhalt-Dessau vürstidele. [[Ernst I (Anhalt-Dessau)|Ernst I-st]] (suri aastal 1516) jäi maha kolm poega, [[Johann IV (Anhalt-Zerbst)|Johann IV]], [[Georg III (Anhalt-Dessau)|Georg III]] ja [[Joachim I (Anhalt-Dessau)|Joachim]], kes valitsesid oma maid koos palju aastaid, ja kes pooldasid [[luterlus]]t, mis muutus seega Anhaltis domineerivaks. Umbes aastal 1546 jagasid kolm venda oma vürstkonna ning asutasid [[Anhalt-Zerbst|Zerbsti]], [[Anhalt-Plötzkau|Plötzkau]] ja Dessau liinid. See jaotus oli siiski ajutine, kuna [[Anhalt-Köthen|Kötheni]] omastamine ning rida surmasid valitsevate vürstide seas võimaldas Johann IV pojal [[Joachim Ernst (Anhalt)|Joachim Ernstil]] aastal 1570 ühendada kogu Anhalt oma võimu alla.
 
[[Pilt:Holy Roman Empire 1648.svg|thumbpisi|leftvasakul|Kaart, mis näitab Anhalti aastal 1648]]
 
Joachim Ernst suri aastal 1586 ja tema viis poega valitsesid maad ühiselt aastani 1603, kuid esmasündinu puudumise tõttu jagati Anhalt taas ning taasasutati Dessau, Bernburgi, Plötzkau, Zerbsti ja Kötheni liinid. Vürstkonda laastas [[Kolmekümneaastane sõda]] ning võitluse algusjärgus mängis tähtsat rolli [[Christian I (Anhalt-Bernburg)|Christian I]]. Aastal 1635 tehti erinevate Anhalti vürstide vahel kokkulepe, mis andis teatud võimu perekonna vanimale liikmele, kes oli seega võimeline esindama vürstkonda kui tervikut. Seda tehti ilmselt vajaduse tõttu säilitada näiv ühtsus, silmas pidades rahutut olukorda Euroopa poliitikas.
 
[[Pilt:Wappen Anhalt 1703.gif|thumbpisi|leftvasakul|Hertsogkonna vapp aastal 1703]]
 
Aastal 1665 hääbus Anhalt-Kötheni haru ja vastavalt perekonna lepingule päris selle Anhalt-Plötzkau vürst [[Lebrecht (Anhalt-Köthen)|Lebrecht]], kes allutas Plötzkau Bernburgile ja võttis tiitliks Anhalt-Kötheni vürst. Samal aastal otsustasid Anhalti vürstid, et kui mõni perekonna haru hääbub, tuleb selle maad ülejäänud harude vahel võrdselt jagada. Seda kokkulepet täideti pärast Anhalt-Zerbsti vürsti [[Friedrich August (Anhalt-Zerbst)|Friedrich Augusti]] surma aastal 1793 ning Zerbst jagati kolme ülejäänud vürsti vahel. Nende aastate jooksul iseloomustas erinevate vürstide poliitikat, võib-olla tahtlikult, märkimisväärne ühtsus. Korra või kaks pooldas vürst [[kalvinism]]i, kuid üldiselt jäi perekond truuks [[Martin Luther]]i õpetusele. [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] esiletõus andis Anhaltile hirmuäratava naabri ning pikaleveninud esmasünniõiguse kehtestamine kõigi perekonna harude poolt hoidis ära vürstkonna edasise jagunemise.
 
=== 19. sajandi hertsogkonnad ===
[[Pilt:Wappen Deutsches Reich - Herzogtum Anhalt (Großes).png|thumbpisi|19. sajandi Anhalti hertsogkonna vapp]]
 
Aastal 1806 ülendas [[Napoleon I|Napoleon]] järelejäänud Anhalt-Bernburgi, Anhalt-Dessau ja Anhalt-Kötheni riigid hertsogkondadeks; vahepeal olid Anhalt-Plötzkau ja Anhalt-Zerbst lõpetanud olemasolu. Hertsogkonnad ühinesid taas aastal 1863 Kötheni ja Bernburgi liinide hääbumise tõttu. Uus hertsogkond koosnes kahest suurest osast, Ida- ja Lääne-Anhaltist, mida eraldas Preisimaa [[Saksimaa provints]]i osa, ning viiest [[eksklaav]]ist, mida ümbritses [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] territoorium: [[Alsleben]], [[Großmühlingen|Mühlingen]], [[Dornburg]], [[Gödnitz]] ja [[Abberode|Tilkerode-Abberode]]. Hertsogkonna idapoolsem ja suurem osa külgnes Preisimaa [[Potsdam]]i valitsemisringkonnaga (Preisimaa [[Brandenburgi provints]]) ning [[Magdeburg]]i ja [[Merseburg]]iga, mis kuulusid Preisimaa Saksimaa provintsi. Läänepoolsem ja väiksem osa, niinimetatud ülemhertsogkond või [[Ballenstedt]], külgnes ka kahe viimati nimetatud piirkonnaga, aga ka [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonnaga]].
 
== Geograafia ==
Läänes on maa lainjas ja loodeservas, kus see moodustab osa [[Harz]]i ahelikust, mägine, [[Ramberg (Harz)|Rambergi]] tipp on kõrgusega 579  m. Harzist laskub maa sujuvalt kuni [[Saale]]ni; ning selle jõe ja [[Elbe]] vaheline maa on eriti viljakas. Elbest idas on maa peamiselt sile, liivane tasandik ulatuslike [[Mänd (perekond)|männi]]metsadega, mis vahelduvad rabamaa ja karjamaadega. Elbe on peamine jõgi, mis lõikub endise hertsogkonna idaossa idast läände ja kohtub [[Rosslau]] juures [[Mulde]]ga. Laevatatav Saale võtab põhjasuuna territooriumi keskosas ja sellesse suubuvad paremalt [[Fuhne]] ning vasakult [[Wipper (Saale)|Wipper]] ja [[Bode (Wipper)|Bode]].
 
Kliima on üldiselt pehme, vähem edelaosa kõrgemates piirkondades. Endise hertsogkonna pindala on 2300  km² ja rahvaarv oli 1905. aastal 328 007.
 
== Rahvastik ==
75 765

muudatust