Redaktsioon: 1. aprill 2019, kell 14:06 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P Tühistati kasutaja 193.40.104.7 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Adeliine. Märgis: Tühistamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. aprill 2019, kell 09:16 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
413. rida: === Pinnamood === Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud [[Apalatši mäestik]] (kõrgeim [[Mount Mitchell]] 2037  m). Lääneosas on [[Kordiljeerid]], mille kõrgeima osa moodustab alpiinne [[Alaska ahelik]] (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp [[Denali]] 6168  m). Alaskast lõuna pool on põhja–lõunasuunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad [[Ranniku-Kordiljeerid]], [[Kaskaadid]] ja [[Sierra Nevada (USA)\|Sierra Nevada]] ([[Mount Whitney]] 4418  m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. ([[Põhja-Ameerika laam\|Põhja-Ameerika]] ja [[Vaikse ookeani laam]]a mõjul). ==== Pinnamoe mõju ==== Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida–läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur ligi 10 °C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad [[hoovus]]ed, [[front\|frondid]], [[tsüklon]]id, päikesekiirgus. Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt lääneosariikides, idaosas on tasandikud ja madalad mäestikud. Kliima takistab maakasutust oluliselt vaid külmas [[Alaska]] osariigis ja mõningal määral mitmes kuivas lääneosariigis. === Loodusvarad ja nende majandamine === 427. rida: Üle kolmandiku pindalast ehk umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik [[Alaska]]. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit [[hektar]]it, ülejäänu on aga põllumajanduseks ja metsanduseks valdavalt kõlbmatu maa. ==== Metsavarud ==== 507. rida: ==== Suuremad järved ==== Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: [[Ülemjärv]] (82 414 km<sup>2</sup>; suurim sügavus 406  m), [[Huroni järv]] (59 596 km<sup>2</sup>; suurim sügavus 229  m), [[Michigani järv]] (58 016 km<sup>2</sup>; suurim sügavus 281  m), [[Erie järv]] (25 821 km<sup>2</sup>; suurim sügavus 64  m), [[Ontario järv]] (19 477 km<sup>2</sup>; suurim sügavus 237  m) ja [[Suur Soolajärv]] (4662 km<sup>2</sup>; suurim sügavus 7  m). ==== Laevatatavad veekogud ==== 521. rida: == Rahvastik == [[Pilt:Population 1950-2050 selected countries.svg\|pisi\|USA rahvaarv 1950–2050 võrrelduna teiste riikidega. Tänu suurele illegaalsele [[immigratsioon]]ile jätkub kiire rahvaarvu kasv ka [[21. sajand]]il, see on siiski aeglasem kui vähearenenud maades.]] USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. [[17. oktoober\|17. oktoobril]] [[2006]] ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Oktoobris 2012 oli rahvaarv 314,6 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ja seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv pärast 2050. aastat praeguse [[Euroopa Liit\|Euroopa Liidu]] rahvastiku.<ref>[[Eurostat]] ja [[U.S. Census Bureau]].</ref> 565. rida: == Ajalugu == {{vaata\|Ameerika Ühendriikide ajalugu}} [[Põhja-Ameerika]] esmaasukad jõudsid tänapäeva Ameerika Ühendriikide ja [[Kanada]] territooriumile vähemalt 15 000 aastat tagasi ~~[[Aasia]]st~~Aasiast [[Alaska]] kaudu. Eurooplaste tuleku ajaks [[16. sajand]]il olid [[indiaanlased]] hõivanud peaaegu kogu Ameerika maailmajao. Indiaanlaste hõime oli palju ja nende elulaad oli erinev. [[Mehhiko]]st põhja poole jäävatel aladel elasid (enamasti väikestes külades) [[algonkinid]], [[irokeesid]], [[siuud]], [[atapaskid]] jpt indiaanlaste [[hõim]]ud, kes tegelesid põllumajanduse, küttimise ja [[korilus]]ega. === Eurooplaste asustus Ameerikas === {{vaata\|Ameerika Ühendriikide koloniaalajalugu}} [[16. ~~sajand]]i~~sajandi algul siirdusid [[Mehhiko]] ala hõivanud [[hispaanlased]] [[Florida]]sse ja sealt põhja poole, [[1565]]. aastal rajasid nad [[San Augustine]]'i, tänapäeva USA territooriumi esimese eurooplaste püsiasunduse. 16. sajandil hakkasid Ameerikasse rändama ka [[prantslased]] ja [[inglased]]. Esialgu tuli Euroopast vaid maadeuurijaid ja karusnahakaupmehi, aga 17. sajandi algul hakati rajama püsiasustust. [[Uus-Prantsusmaa]] [[Uus-Prantsusmaa koloonia\|koloonia]], mis rajati [[1604]]. aastal, ulatus 1680. aastatel [[Suur järvistu\|Suurest järvistust]] lõunasse. Esimese katse kolooniat asutada tegid inglased 1585. aastal [[Virginia]]s [[Walter Raleigh]]' juhtimisel, kuid see ebaõnnestus. [[1607]]. aastal rajas sadakond Inglismaalt pärit kolonisti [[Chesapeake]]'i lahe äärde [[Jamestown (New York)\|Jamestown]]i – Põhja-Ameerika esimese püsiva inglaste asunduse (sellest kasvas välja [[Virginia]] [[Virginia koloonia\|koloonia]]). Järgmise 150 aasta jooksul jätkus kolonistide saabumine ning asustati peaaegu kogu rannikuala. Kolonistide enamiku moodustasid inglased, ent oli ka [[Hollandi Vabariik#Hollandi koloniaalimpeerium\|Holland]]i (aastast 1613) ja [[Uus-Rootsi\|Rootsi]] asundusi (aastast 1632), tuli prantslasi, sakslasi, iirlasi jt.

Ameerika Ühendriigid: erinevus redaktsioonide vahel