Afganistan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB |
P pisitoimetamine |
||
52. rida:
==Piir==
Afganistan piirneb põhjas
Hiinaga ühendab Afganistani pikk ja kitsas [[Vākhāni koridor]].
67. rida:
===Pinnamood===
Afganistani pinnamood on ebatasane. Kaks kolmandikku kuni neli viiendikku pindalast on kaetud mägedega. Suure osa Afganistanist katavad
Suurem osa Afganistanist kuulub [[Iraani kiltmaa]] idaossa.
Afganistan jaguneb kolmeks erineva pinnamoega piirkonnaks: põhjas [[Amudarja]] ääres asuvad tasandikud, riigi keskosas mäestikud ning lõuna- ja edelaosas kõrbelised madalikud ja kõrged lavamaad ([[Rīgestān]]i kõrb [[Helmandi jõgi|Helmandi jõest]] idas, [[Dasht-e-Mārgow]], peamiselt [[purdmaterjal]]i ja [[savi]]ga kaetud ala
Hindukuš on kõige kõrgem [[Vākhāni koridor]]is, kus riigi kõrgeim mäetipp [[Nowshāk]] ulatub 7485 või 7482 meetrini. Teised mäetipud on 4500–6000
Afganistani madalaim punkt (285
Kitsad [[jõeorg|jõeorud]] ja laiad tasandikud ulatuvad riigi keskosa mägismaadelt Lääne-Afganistani kõrbedeni.
97. rida:
[[Juuli keskmine temperatuur]] on 24...32 kraadi, [[jaanuari keskmine temperatuur]] 0...8 kraadi.
Et kliima on mandriline ja kõrguste vahed on suured, siis on temperatuuride kõikumine väga suur. Seda hinnatakse maailma suurimaks.
107. rida:
===Veestik===
====Jõed====
Riigi tähtsamad jõed on
Afganistani jõed saavad toitu lumesulamisveest ning [[liustik]]est. Enamik jõgesid toitub mäestikes alguse saavatest ojadest. Põuaperioodil muutub enamik jõgesid väikesteks jõekesteks. Kevadisel lumesulamisajal aga on jõgedes rohkelt vett ning suurtel jõgedel on [[suurvesi]].
Enamik jõgesid lõpeb [[soolasoo]]des, vähesed suubuvad järvedesse. Riigi põhjaosa jõed suubuvad
Riigi pikim on
Laevatatav on Afganistani jõgedest ainult
====Järved====
Afganistanis on vähe järvi ja needki on väikesed. Tähtsamad järved on [[Zarkol]], mis asetseb piki
Riigi edelaosas Iraani piiril on väljavooluta tasandikul
▲Riigi edelaosas Iraani piiril on väljavooluta tasandikul [[Helmandi järv]], kuhu suubub [[Helmandi jõgi]].
====Padurad====
Iraani piiri lähedal on kaks [[soolapadur]]at.
====Veevarud====
84,55% Afganistani veevarudest pärineb
Põllumajandussektor on riigi suurim veetarbija. Niisutamiseks vajalik vesi saadakse suuremalt jaolt jõgedest ja kanalitest, ülejäänu kaevudest ja puuraukudest.
164. rida ⟶ 165. rida:
Riigi keskosas on taimkate lõunaosaga võrreldes rikkalikum, mägedes võib ta olla koguni lopsakas. Esineb muu hulgas [[kaameliastel]], [[hundihammas]], [[astel-jooksjarohi]], [[mimoos]] ja [[estragonpuju]].
Mägedes on kuni 2500
Hindukušist lõunasse jääb [[Nūrestān]], kus on veel säilinud okasmetsi. Peale okaspuude kasvavad Afganistani keskosas puudest metsikult veel muu hulgas [[pähklipuu]], [[tamm]], [[haab]], [[sarapuu (perekond)|sarapuu]] ja [[harilik virsikupuu]].
216. rida ⟶ 217. rida:
===Keeled===
Levinumad keeled on [[puštu keel]] ja
*[[dari keel]] (seda kõneleb umbes 50% elanikest, sh [[hazara keel]])
235. rida ⟶ 236. rida:
Kõige tihedamalt asustatud on riigi viljakas põhjaosa.
Riigi poliitilise ja majandusliku keskme moodustavad alad pealinna
Afganistani lääneosa asustuse kese on [[Herāt]]i linn.
265. rida ⟶ 266. rida:
Aastatel 1978–1987 oli Afganistan Nõukogude stiilis "rahvavabariik", 1992. aastast islami vabariik [[Ţālebān]]i poliitilise juhtimise all. Pärast Nõukogude sissetungi 1979 puudus riigil efektiivne keskvõim.
President ja kaks asepresidenti valitakse otsevalimistel viieks aastaks. Neid saab ühe korra tagasi valida.
289. rida ⟶ 290. rida:
Afganistan koosneb 34 provintsist:
[[Pilt:Afghanistan provinces named iso.png|400px
<TABLE>
337. rida ⟶ 338. rida:
Suurem osa rahvastikust elatub lihtsast maaharimisest ja karjakasvatusest.
Afganistan on üks maailma vaesemaid maid. Ta oli seda juba 1970. aastatel. Järgnenud sõjad hävitasid suurema osa majanduslikust infrastruktuurist. Pärast
===Maakasutus===
343. rida ⟶ 344. rida:
===Teed===
[[Kabuli nõgu]] ja riigi põhjaosa ühendab
==Esiajalugu==
Afganistanis algas tõsine [[arheoloogia|arheoloogiline]] uurimistöö pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] ning kestis kuni [[Nõukogude-Afganistani sõda|Afganistani sõja]] alguseni detsembris
Leiti [[paleoliitikum]]ile, [[mesoliitikum]]ile, [[neoliitikum]]ile, [[pronksiaeg|pronksiajale]] ja [[rauaaeg|rauaajale]] iseloomulikke esemeid. Pole aga veel selge, kui suurel määral on nad sünkroonis teiste piirkondade analoogiliste staadiumidega. Afganistani ala oli nähtavasti, nagu hiljemgi, tihedas kontaktis idapoolsete, läänepoolsete ja põhjapoolsete naaberaladega.
357. rida ⟶ 358. rida:
==Ajalugu==
{{vaata|Afganistani ajalugu}}
[[Vanaaeg|Vana-]] ja [[keskaeg|keskajal]] oli kuulus tänapäeva Afganistani territoorium eri riikide koosseisu ning seda läbisid rahvad ja sõjaväed, kes olid teel [[India]]sse. Seal elanud rahvaste ajalugu on tihedas seoses [[Kesk-Aasia]],
===Islamieelne periood===
364. rida ⟶ 365. rida:
==== Ahhemeniidide võimu all====
[[Pilt:Perserreich_500_v.Chr.jpg|pisi|300px|[[Ahhemeniidide riik]] 500 eKr]]
Alates [[530. aastad eKr|530. aastatest eKr]] kuulusid Balkhi,
[[4. sajand eKr|4. sajandiks eKr]] oli Ahhemeniidide impeerium nõrgenenud. Olgugi et Baktria-taolised äärealad olid Ahhemeniidide valitsemise ajal alati rahutud olnud, võtsid otsustavast [[Gaugamela lahing]]ust ([[330 ekr]]) Pärsia poolel osa ka Baktria väed. [[Aleksander Suur]]elt saadi lüüa.
[[Pilt:MakedonischesReich.jpg|pisi|300px|[[Aleksander Suur]]e riik]]
==== Seleukiidide võimu all====
[[330 eKr|330]]–[[329 eKr]] vallutas need alad
Alates [[3. sajand eKr|3. sajandist eKr]] kuni [[140 eKr]].–[[130 eKr|130. aastani eKr]] kuulus Afganistani territoorium [[Kreeka-Baktria riik|Kreeka-Baktria riigi]] koosseisu.
[[Pilt:Map of expansion of Caliphate.svg|300px|pisi|Araablaste kalifaadi laienemine: {{legend|#a1584e|[[Muḩammad]] ([[622]]–[[632]])}} {{legend|#ef9070|Neli esimest kaliifi (Rashidun,
[[Ajaarvamise vahetus]]e paiku moodustus Kesk-Aasias [[Kušaani riik]]. See oli vanaaja Afganistani õitseaeg. [[3. sajand]]il pKr purustasid Kušaani riigi [[Sassaniidid]], kelle võimu alla langesid [[Merv]] (praegu [[Mary (Türkmenistan)|Mary]]), Seistan ja
Teel [[Põhja-India]]sse vallutasid Afganistani territooriumi [[5. sajand]]i esimesel poolel [[heftaliidid]].
379. rida ⟶ 380. rida:
Araabia [[kalifaat|kalifaadi]] [[kaliif]]ide mõju algas [[664]]. [[Islam]] pääses selles piirkonnas maksvusele suhteliselt hilja.
[[10. sajand]]il [[Samaniidid]]est lahku löönud türgi väepealik [[Alptegin]] (962–963) moodustas Gaznaviidide dünastia riigi. [[Gaznaviidid]]e sultan [[Sabuktegin]]i (977–997) ja [[Mahmud Gaznav]]i ajal, ajal liidendati [[Horezm]] ja sooritati 17 sõjaretke Põhja-Indiasse. Gaznaviidide võimule tegid 1186 lõpu Guriidid. Gaznaviidide ja [[Guriidid]]e ajal poliitiline, majanduslik ja kultuuriline õitseng
Sellele linnakultuurile andis [[13. sajand]]il ränga hoobi [[Tšingis-khaan|mongolite]] sissetung.
389. rida ⟶ 390. rida:
[[Afšariidid]]e ([[Nadir-šahh]]i vallutused ([[1736]]–[[1747]]) tõid Afganistani ajutiselt jälle Pärsia võimu alla. Pärast Nadir-šahhi mõrvamist võttis tema vägedes võidelnud [[Durrani]]de hõim iseseisvalt võimu.
==== Iseseisev Afgaani riik====
[[Durrani]]de hõimu juht, [[puštud|puštu]] [[Ahmed-khaan Durrani]] rajas
===Suurriikide huvisfääris===
[[Teine Inglise-Afgaani sõda]] ([[1878]]–[[1881]]) ei muutnud ''[[status quo]]'''d.
399. rida ⟶ 400. rida:
===20. sajand===
[[Pilt:King Amanullah Khan.jpg|pisi|Afganistani kuningas (1926–1929) [[Amanullah]]]]
[[Rawalpindi rahu]]ga
Alates [[1925]]. aastast oli Afganistan [[konstitutsiooniline monarhia]]. [[Afganistani kuningas|Afganistani kuninga]] [[Amanullah]]i poolt alustatud riigi moderniseerimisprotsess kutsus esile vastupanu ja tekitas kodusõja riigis, mille käigus haaras võimu [[Habibullāh Kalakāni]].
===Afganistani Demokraatlik Vabariik===
[[17. juuli]]l
====Nõukogude-Afganistani sõda====
{{vaata|Nõukogude-Afganistani sõda}}
Külma sõja haripunktil viis [[Nõukogude Liit]] [[27. detsember|27. detsembril]]
Afgaani vastupanuvõitlejad ([[mudžaheedid]]) võitsid lõpuks konflikti samasuguse [[siss]]itaktika abil (avatud [[välilahing]]ute vältimine) nagu Inglise-Afganistani sõdades. Peale selle said nad abi
===Afganistani islamivabariik===
Ka Ţālebāni võimu ajal jätkus kodusõda.
===Afganistani sõda===
[[Pilt:British Army Soldier in Full Kit in Afghanistan MOD 45152581.jpg|pisi|Briti sõdur Afganistanis]]
Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s]] alustas [[USA]] [[7. oktoober|7. oktoobril]]
[[NATO]] riigid olid ühel meelel sõjalise löögi õigustatuses, ent islamimaades, sealhulgas naabermaal [[Pakistan]]is, olid sõjavastased meeleavaldused.
[[13. november|13. novembril]] 2001 langes pealinn
Pärast esimest rahvusvahelist [[Afganistani konverents]]i [[Bonn]]is määrati [[2002]] üleminekupresidendiks [[Ḩāmid Karzay]] ning saadeti Afganistani rahvusvahelised korratagamisjõud [[Rahvusvahelised julgeolekuabijõud|ISAF]] [[Suurbritannia]], hiljem [[Türgi]], [[Saksamaa]] ja [[Holland]]i juhtimisel. Praegu on seal [[NATO]] jõud [[Kanada]] juhtimisel.
[[21. märts]]il
Aastal
==Kultuur==
432. rida ⟶ 434. rida:
==Vaata ka==
*[[Afganistani kõrgkoolid]]
*[[Afganistani riigipeade loend]]
|