Afganistan: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB
P pisitoimetamine
52. rida:
 
==Piir==
Afganistan piirneb põhjas [[Türkmenistan]]iTürkmenistani (744 km piiri), [[Usbekistan]]i (137 km) ja [[Tadžikistan]]iTadžikistani (1206 km), kirdes [[Hiina]], idas ja lõunas [[Pakistan]]iPakistani (pikkus 2430 km) ning läänes [[Iraan]]igaIraaniga (936 km).
 
Hiinaga ühendab Afganistani pikk ja kitsas [[Vākhāni koridor]].
67. rida:
===Pinnamood===
 
Afganistani pinnamood on ebatasane. Kaks kolmandikku kuni neli viiendikku pindalast on kaetud mägedega. Suure osa Afganistanist katavad [[Hindukuš]]iHindukuši ja [[Safīd Kūh]]i mäestik. Üle poole riigi territooriumist asetseb üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast. Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600  m. Tasast maad leidub ainult põhja-, lääne- ja lõunapiiri lähedal.
 
Suurem osa Afganistanist kuulub [[Iraani kiltmaa]] idaossa.
 
Afganistan jaguneb kolmeks erineva pinnamoega piirkonnaks: põhjas [[Amudarja]] ääres asuvad tasandikud, riigi keskosas mäestikud ning lõuna- ja edelaosas kõrbelised madalikud ja kõrged lavamaad ([[Rīgestān]]i kõrb [[Helmandi jõgi|Helmandi jõest]] idas, [[Dasht-e-Mārgow]], peamiselt [[purdmaterjal]]i ja [[savi]]ga kaetud ala [[Helmandi jõgi|Helmandi jõest]] läänes). [[Hindukuš]] ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani (kus ta piirneb [[Pamiir]]iga), jagades Afganistani osadeks. Mäekurud on 3000...4000  m kõrgusel, mistõttu ühendus üle mägede on raskendatud. [[Kabuli nõgu]] ja riigi põhjaosa ühendab [[1964]]. aastast talvekindel maantee üle [[Sālang]]i kuru. Tee läbib 3 km pikkuse tunneli.
 
Hindukuš on kõige kõrgem [[Vākhāni koridor]]is, kus riigi kõrgeim mäetipp [[Nowshāk]] ulatub 7485 või 7482 meetrini. Teised mäetipud on 4500–6000  m kõrgused.
 
Afganistani madalaim punkt (285  m) asub [[Amudarja]] orus [[Türkmenistan]]iTürkmenistani piiri ääres.
 
Kitsad [[jõeorg|jõeorud]] ja laiad tasandikud ulatuvad riigi keskosa mägismaadelt Lääne-Afganistani kõrbedeni.
97. rida:
[[Juuli keskmine temperatuur]] on 24...32 kraadi, [[jaanuari keskmine temperatuur]] 0...8 kraadi.
 
[[Kabul]]isKabulis ulatub temperatuur –30 °C-st talvel + 40 °C-ni suvel.
 
Et kliima on mandriline ja kõrguste vahed on suured, siis on temperatuuride kõikumine väga suur. Seda hinnatakse maailma suurimaks.
107. rida:
===Veestik===
====Jõed====
Riigi tähtsamad jõed on [[Amudarja]], [[Kabuli jõgi]], [[Helmandi jõgi]], [[Morghāb]] ja [[Harī Rūd]].
 
Afganistani jõed saavad toitu lumesulamisveest ning [[liustik]]est. Enamik jõgesid toitub mäestikes alguse saavatest ojadest. Põuaperioodil muutub enamik jõgesid väikesteks jõekesteks. Kevadisel lumesulamisajal aga on jõgedes rohkelt vett ning suurtel jõgedel on [[suurvesi]].
 
Enamik jõgesid lõpeb [[soolasoo]]des, vähesed suubuvad järvedesse. Riigi põhjaosa jõed suubuvad [[Amudarja]]sseAmudarjasse, mis moodustab riigi põhjapiiri ning on ühtlasi Afganistani veerikkaim jõgi. [[Kabuli jõgi]] suubub [[Indus]]esse.
 
Riigi pikim on [[Helmandi jõgi]] riigi edelaosas. Ta saab oma vee [[Hindukuš]]istHindukušist ning saab alguse riigi idaosast Kabuli lähedal. See jõgi voolab läbi riigi edelapiirkonna, olles selle kõrbede ja poolkõrbede ainuke jõgi ning suubub Iraani piiril olevasse [[Helmandi järv]]e ning muudesse soolajärvedesse [[Sīstān]]is. Jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks.
 
[[Kabuli jõgi]] toob vett [[Kabul]]iKabuli ja [[Jalālābād]]i ümbruse viljakatele orgudele ja jõeorgudele. Erinevalt teistest jõgedest on ta aastaringi veerohke. Ta jõuab välja [[Iraan]]iIraani ning suubub [[Indus]]esse.
 
[[Harī Rūd]]iRūdi jõgi saab alguse Afganistani keskosas ning voolab lääne suunas, Iraani piiri juurde. Selle jõe vett kasutatakse Herāti piirkonnas ulatuslikult niisutamiseks.
 
Laevatatav on Afganistani jõgedest ainult [[Amudarja]], ehkki väiksemad laevad ja praamid saavad sõita ka teistel jõgedel, kus sügavus on piisav. Amudarja tähtsamad lisajõed on [[Pandži jõgi]] ja [[Vahši jõgi]].
 
====Järved====
Afganistanis on vähe järvi ja needki on väikesed. Tähtsamad järved on [[Zarkol]], mis asetseb piki [[Tadžikistan]]iTadžikistani piiri, [[Shiveh]]i järv [[Badakhshān]]is ning soolase veega [[Istadehye Moqor]]i järv.
 
Riigi edelaosas Iraani piiril on väljavooluta tasandikul [[Helmandi järv]], kuhu suubub [[Helmandi jõgi]].
 
Riigi edelaosas Iraani piiril on väljavooluta tasandikul [[Helmandi järv]], kuhu suubub [[Helmandi jõgi]].
====Padurad====
Iraani piiri lähedal on kaks [[soolapadur]]at.
 
====Veevarud====
84,55% Afganistani veevarudest pärineb [[Hindukuš]]istHindukušist (suurimad on [[Amudarja]], [[Helmandi jõgi|Helmandi]], [[Harī Rūd]]iRūdi ja [[Kabuli jõgi|Kabul]]i jõgikond), 8% allikatest, 7% annavad maa-alused niisutussüsteemid ning 0,5% puurkaevud.
 
Põllumajandussektor on riigi suurim veetarbija. Niisutamiseks vajalik vesi saadakse suuremalt jaolt jõgedest ja kanalitest, ülejäänu kaevudest ja puuraukudest.
164. rida ⟶ 165. rida:
Riigi keskosas on taimkate lõunaosaga võrreldes rikkalikum, mägedes võib ta olla koguni lopsakas. Esineb muu hulgas [[kaameliastel]], [[hundihammas]], [[astel-jooksjarohi]], [[mimoos]] ja [[estragonpuju]].
 
Mägedes on kuni 2500  m kõrgusel [[stepirohustepp]] ja [[pujustepp]], [[mägipruunmuld|mägipruunmullal]] kasvab hõredalt [[pistaatsia]] ja [[artša]]. Kõrgemal on tamme- ja okasmets, veel kõrgemal [[alpiniit|alpiniidud]].
 
Hindukušist lõunasse jääb [[Nūrestān]], kus on veel säilinud okasmetsi. Peale okaspuude kasvavad Afganistani keskosas puudest metsikult veel muu hulgas [[pähklipuu]], [[tamm]], [[haab]], [[sarapuu (perekond)|sarapuu]] ja [[harilik virsikupuu]].
216. rida ⟶ 217. rida:
===Keeled===
 
Levinumad keeled on [[puštu keel]] ja [[dari keel]] (riigikeeled); peale selle veel umbes 30 keelt ja murret.
 
*[[dari keel]] (seda kõneleb umbes 50% elanikest, sh [[hazara keel]])
235. rida ⟶ 236. rida:
Kõige tihedamalt asustatud on riigi viljakas põhjaosa.
 
Riigi poliitilise ja majandusliku keskme moodustavad alad pealinna [[Kabul]]iKabuli ning [[Pakistan]]iPakistani piiri äärse [[Khyberi kuru]] vahel.
 
Afganistani lääneosa asustuse kese on [[Herāt]]i linn.
265. rida ⟶ 266. rida:
Aastatel 1978–1987 oli Afganistan Nõukogude stiilis "rahvavabariik", 1992. aastast islami vabariik [[Ţālebān]]i poliitilise juhtimise all. Pärast Nõukogude sissetungi 1979 puudus riigil efektiivne keskvõim.
 
[[2004. aasta Afganistani põhiseadus|2004. aasta põhiseadus]]epõhiseaduse järgi on Afganistan presidentaalne islamivabariik.
 
President ja kaks asepresidenti valitakse otsevalimistel viieks aastaks. Neid saab ühe korra tagasi valida.
289. rida ⟶ 290. rida:
Afganistan koosneb 34 provintsist:
 
[[Pilt:Afghanistan provinces named iso.png|400px|right]]
 
<TABLE>
337. rida ⟶ 338. rida:
Suurem osa rahvastikust elatub lihtsast maaharimisest ja karjakasvatusest.
 
Afganistan on üks maailma vaesemaid maid. Ta oli seda juba 1970. aastatel. Järgnenud sõjad hävitasid suurema osa majanduslikust infrastruktuurist. Pärast [[Ţālebān]]iŢālebāni režiimi kukutamist 2001 alustati rahvusvahelise abi varal majanduse taastamist. Seda pidurdavad Ţālebāni mässulised ja korruptsioon.
 
===Maakasutus===
343. rida ⟶ 344. rida:
 
===Teed===
[[Kabuli nõgu]] ja riigi põhjaosa ühendab [[1964]]. aastast talvekindel maantee üle [[Sālang]]i kuru. Tee läbib 3&nbsp;km pikkuse tunneli.
 
==Esiajalugu==
 
Afganistanis algas tõsine [[arheoloogia|arheoloogiline]] uurimistöö pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] ning kestis kuni [[Nõukogude-Afganistani sõda|Afganistani sõja]] alguseni detsembris [[1979]].
 
Leiti [[paleoliitikum]]ile, [[mesoliitikum]]ile, [[neoliitikum]]ile, [[pronksiaeg|pronksiajale]] ja [[rauaaeg|rauaajale]] iseloomulikke esemeid. Pole aga veel selge, kui suurel määral on nad sünkroonis teiste piirkondade analoogiliste staadiumidega. Afganistani ala oli nähtavasti, nagu hiljemgi, tihedas kontaktis idapoolsete, läänepoolsete ja põhjapoolsete naaberaladega.
357. rida ⟶ 358. rida:
==Ajalugu==
{{vaata|Afganistani ajalugu}}
[[Vanaaeg|Vana-]] ja [[keskaeg|keskajal]] oli kuulus tänapäeva Afganistani territoorium eri riikide koosseisu ning seda läbisid rahvad ja sõjaväed, kes olid teel [[India]]sse. Seal elanud rahvaste ajalugu on tihedas seoses [[Kesk-Aasia]], [[Iraan]]iIraani ja [[India]] rahvaste ajalooga. Kuni [[keskaeg|keskajani]] koosnes Afganistan peamiselt kohalikest dünastiatest, mida mõjutasid [[Pärsia]] riik ning [[India]] naabrus.
 
===Islamieelne periood===
364. rida ⟶ 365. rida:
==== Ahhemeniidide võimu all====
[[Pilt:Perserreich_500_v.Chr.jpg|pisi|300px|[[Ahhemeniidide riik]] 500 eKr]]
Alates [[530. aastad eKr|530. aastatest eKr]] kuulusid Balkhi, [[Kabul]]iKabuli, [[Kandahār]]i ja [[Herāt]]iHerāti piirkond [[Ahhemeniidid]]e [[Ahhemeniidide riik|riiki]]. [[Baktria]]stBaktriast (mille keskus oli praegune [[Balkh]], olevat pärit olnud [[zoroastrism]]i rajaja [[Zarathuštra]].
 
[[4. sajand eKr|4. sajandiks eKr]] oli Ahhemeniidide impeerium nõrgenenud. Olgugi et Baktria-taolised äärealad olid Ahhemeniidide valitsemise ajal alati rahutud olnud, võtsid otsustavast [[Gaugamela lahing]]ust ([[330 ekr]]) Pärsia poolel osa ka Baktria väed. [[Aleksander Suur]]elt saadi lüüa.
[[Pilt:MakedonischesReich.jpg|pisi|300px|[[Aleksander Suur]]e riik]]
==== Seleukiidide võimu all====
[[330 eKr|330]]–[[329 eKr]] vallutas need alad [[Aleksander Suur]]. Pärast tema surma läksid nad [[Seleukiidide riik|Seleukiidide riigi]] koosseisu. Pärast edutut sõjakäiku India vastu pidi [[Seleukos I]] nad [[305 eKr|305. aasta paiku eKr]] loovutama India [[Maurjad]]e riigi rajajale [[Tšandragupta]]le.
 
Alates [[3. sajand eKr|3. sajandist eKr]] kuni [[140 eKr]].–[[130 eKr|130. aastani eKr]] kuulus Afganistani territoorium [[Kreeka-Baktria riik|Kreeka-Baktria riigi]] koosseisu.
[[Pilt:Map of expansion of Caliphate.svg|300px|pisi|Araablaste kalifaadi laienemine: {{legend|#a1584e|[[Muḩammad]] ([[622]]–[[632]])}} {{legend|#ef9070|Neli esimest kaliifi (Rashidun, [[632]]–632–[[661]])}} {{legend|#fad07d|[[Umaijaadid]] ([[661]]–661–[[750]])}}]]
[[Ajaarvamise vahetus]]e paiku moodustus Kesk-Aasias [[Kušaani riik]]. See oli vanaaja Afganistani õitseaeg. [[3. sajand]]il pKr purustasid Kušaani riigi [[Sassaniidid]], kelle võimu alla langesid [[Merv]] (praegu [[Mary (Türkmenistan)|Mary]]), Seistan ja [[Harī Rūd]].
 
Teel [[Põhja-India]]sse vallutasid Afganistani territooriumi [[5. sajand]]i esimesel poolel [[heftaliidid]].
379. rida ⟶ 380. rida:
Araabia [[kalifaat|kalifaadi]] [[kaliif]]ide mõju algas [[664]]. [[Islam]] pääses selles piirkonnas maksvusele suhteliselt hilja.
 
[[10. sajand]]il [[Samaniidid]]est lahku löönud türgi väepealik [[Alptegin]] (962–963) moodustas Gaznaviidide dünastia riigi. [[Gaznaviidid]]e sultan [[Sabuktegin]]i (977–997) ja [[Mahmud Gaznav]]i ajal, ajal liidendati [[Horezm]] ja sooritati 17 sõjaretke Põhja-Indiasse. Gaznaviidide võimule tegid 1186 lõpu Guriidid. Gaznaviidide ja [[Guriidid]]e ajal poliitiline, majanduslik ja kultuuriline õitseng [[islam]]iislami tähe all.
 
Sellele linnakultuurile andis [[13. sajand]]il ränga hoobi [[Tšingis-khaan|mongolite]] sissetung.
389. rida ⟶ 390. rida:
[[Afšariidid]]e ([[Nadir-šahh]]i vallutused ([[1736]]–[[1747]]) tõid Afganistani ajutiselt jälle Pärsia võimu alla. Pärast Nadir-šahhi mõrvamist võttis tema vägedes võidelnud [[Durrani]]de hõim iseseisvalt võimu.
==== Iseseisev Afgaani riik====
[[Durrani]]de hõimu juht, [[puštud|puštu]] [[Ahmed-khaan Durrani]] rajas [[1747]] iseseisva afgaani riigi ning teda peetakse Afganistani rajajaks. Hõimutülide tõttu riik [[19. sajand]]i algul killunes ning leidsid aset välissekkumised.
 
===Suurriikide huvisfääris===
[[19. sajand]]ilsajandil viis koloniaalvõimude [[Venemaa]] ja [[Suurbritannia]] konflikt (''[[The Great Game]]'', "[[suur mäng]]") selleni, et britid sekkusid Afganistani pärilussõtta ja puhkes [[esimene Inglise-Afgaani sõda]] [[1838]]–[[1842]]. Brittidel ei õnnestunud Afganistani hõivata ning Indiaga liidendada.
 
[[Teine Inglise-Afgaani sõda]] ([[1878]]–[[1881]]) ei muutnud ''[[status quo]]'''d.
399. rida ⟶ 400. rida:
===20. sajand===
[[Pilt:King Amanullah Khan.jpg|pisi|Afganistani kuningas (1926–1929) [[Amanullah]]]]
[[Rawalpindi rahu]]ga [[1919]] lõppenud [[kolmas Inglise-Afgaani sõda]] viis [[Kabuli leping]]uni ([[1921]]), millega [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik]] tunnustasid Afganistani täielikku sõltumatust.
 
Alates [[1925]]. aastast oli Afganistan [[konstitutsiooniline monarhia]]. [[Afganistani kuningas|Afganistani kuninga]] [[Amanullah]]i poolt alustatud riigi moderniseerimisprotsess kutsus esile vastupanu ja tekitas kodusõja riigis, mille käigus haaras võimu [[Habibullāh Kalakāni]].
 
===Afganistani Demokraatlik Vabariik===
[[17. juuli]]l [[1973]] kehtestati [[vabariik]], mille presidendiks sai [[Moḩammad Dā'ūd Khān]], kes tapeti Nõukogude Liidu poolt mahitatud kommunistide riigipöörde käigus 1978. aastal. [[Külm sõda|Külma sõja]] ajal sai Afganistanist [[asendussõda|asendussõja]] ([[Nõukogude-Afganistani sõda]]) ohver. Alates 1973. aasta riigipöördest ([[padišahh]] oli [[eksiil]]is) võitlesid võimu pärast traditsioonilised hõimud ja [[kommunistid]].
 
====Nõukogude-Afganistani sõda====
{{vaata|Nõukogude-Afganistani sõda}}
Külma sõja haripunktil viis [[Nõukogude Liit]] [[27. detsember|27. detsembril]] [[1979]] Afganistani oma sõjaväe "piiratud väekontingendi", nagu Nõukogude propaganda kinnitas, ning pani [[Afganistani Demokraatlik Vabariik|Afganistani Demokraatliku Vabariigi]] presidendiks Nõukogude Liidust sõltuva [[Babrak Karmal]]i. Hoolimata üleolekust relvastuses ja 100 000-mehelisest väest ei õnnestunud Nõukogude Liidul Afganistani oma kontrolli alla saada, kuna läbiviidav sõjategevus ei vastanud [[Nõukogude Armee]]le omasele suurte väeüksuste lahingutaktikale ning uuel võimul puudus täielik kohaliku elanikkonna toetus. Viimased Nõukogude väeüksused lahkusid [[14. veebruar]]il [[1989]].
 
Afgaani vastupanuvõitlejad ([[mudžaheedid]]) võitsid lõpuks konflikti samasuguse [[siss]]itaktika abil (avatud [[välilahing]]ute vältimine) nagu Inglise-Afganistani sõdades. Peale selle said nad abi [[Pakistan]]istPakistanist, [[Saudi Araabia]]st ja [[USA]]-st. Ortodokssetest islamimaadest, nagu Saudi Araabiast, värvati [[palgasõdur]]eid, kes pärast sõja lõppu omandasid riigis suure mõjuvõimu ja kehtestasid [[1996]]. aasta lõpuks [[Ţālebān]]iŢālebāni süsteemi (Ţālebān oli poliitiliselt aktiivne alates 1994. aastast).
 
===Afganistani islamivabariik===
Ka Ţālebāni võimu ajal jätkus kodusõda.
 
===Afganistani sõda===
[[Pilt:British Army Soldier in Full Kit in Afghanistan MOD 45152581.jpg|pisi|Briti sõdur Afganistanis]]
Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s]] alustas [[USA]] [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani sõda]], et kukutada alates [[1996]]. aastast Afganistanis valitsenud [[Taliban]]i süsteem ning purustada seal USA andmetel tegutsenud [[terror]]iorganisatsiooni [[Al-Qā‘idah]] ja selle juht [[Usāmah ibn Lādin]] massiivsete [[õhurünnak]]utega.
 
[[NATO]] riigid olid ühel meelel sõjalise löögi õigustatuses, ent islamimaades, sealhulgas naabermaal [[Pakistan]]is, olid sõjavastased meeleavaldused.
 
[[13. november|13. novembril]] 2001 langes pealinn [[Kabul]]. Mõni nädal pärast esimesi rünnakuid õnnestus [[Põhjaallianss|Põhjaalliansil]], mis seni oli kontrollinud umbes 10% riigist, hõivata peaaegu kogu Afganistan.
 
Pärast esimest rahvusvahelist [[Afganistani konverents]]i [[Bonn]]is määrati [[2002]] üleminekupresidendiks [[Ḩāmid Karzay]] ning saadeti Afganistani rahvusvahelised korratagamisjõud [[Rahvusvahelised julgeolekuabijõud|ISAF]] [[Suurbritannia]], hiljem [[Türgi]], [[Saksamaa]] ja [[Holland]]i juhtimisel. Praegu on seal [[NATO]] jõud [[Kanada]] juhtimisel.
 
[[21. märts]]il [[2004]] langes [[atentaat|atentaadi]] ohvriks Afganistani lennundusminister [[Mirwais Sadeq]]. Sadeq oli kolmas atentaadis hukkunud minister pärast Talibani kukutamist.
 
Aastal [[2004]] sai Afganistan uue põhiseaduse ([[2004. aasta Afganistani põhiseadus]]).
 
==Kultuur==
432. rida ⟶ 434. rida:
 
==Vaata ka==
*[[2004. aasta Afganistani põhiseadus]]
*[[Afganistani kõrgkoolid]]
*[[Afganistani riigipeade loend]]