Kirjastiil: erinevus redaktsioonide vahel

[[File:Schriftbild.jpg|thumb|Sõna "Schriftbild" 'kirjapilt' erinevates kirjatüüpides (siin küll digitaalsed tüübid ehk fondid)]]

'''Kirjastiil''', vanem nimetus '''šrift''' (saksa keelest ''Schrift'' 'kiri'), tänapäevaltüpograafia kakontekstis '''kirjatüüp''', on [[Kirjatäht|kirjatäht]]ede kujutamise süsteem, mille puhul tähtede detailid on ühe kirjastiili piires kujundatud ühes võtmes ja ühesuguste reeglite järgi. Kirjastiilisisene ühtsus tagab ka kirja hea loetavuse<ref>http://www.paberimuuseum.ee/kivitest/idee-teostus/idee-teostus-4-1.html</ref>.

Ajalooliste kirjastiilide välimus on sõltunud enamikul juhtudel kirjutusmaterjalist ja -vahenditest ([[Raidkiri|raidkirjad]], graveeritud kirjad, laisulekirjad, peensulekirjad). Esimesed [[Trükikiri|trükikirjad]] lähtusid [[käsikiri|käsikirjade]] kirjastiilidest, hiljem iseseisvusid arengus.

Kirjastiili mõiste hõlmab kirja välimust, nähtavat kuju ja vormi. Lühiduse mõttes kasutatakse eesti keeles ''kirjastiil'' asemel ka sõna ''kiri''. Eesti[[Tüpograafia]]s vastab eesti sõnale ''kirjatüüp'' vastab ingliskeelne ''typeface'', samas kui ''font'' tähistab ainult digitaalseid kirjatüüpe<ref>I. Sakk. Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu. Tallinn, 2011</ref>.