Kirjastiil: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''Kirjastiil''', vanem nimetus '''šrift''' (saksa keelest ''Schrift'' 'kiri'), tänapäeval ka '''kirjatüüp''', on kirjatähtede kujutamise süsteem, mille puhul tähtede det...' |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 29. aprill 2019, kell 17:21
Kirjastiil, vanem nimetus šrift (saksa keelest Schrift 'kiri'), tänapäeval ka kirjatüüp, on kirjatähtede kujutamise süsteem, mille puhul tähtede detailid on ühe kirjastiili piires kujundatud ühes võtmes ja ühesuguste reeglite järgi. Kirjastiilisisene ühtsus tagab ka kirja hea loetavuse[1].
Kirjastiili mõiste hõlmab kirja välimust, nähtavat kuju ja vormi. Lühiduse mõttes kasutatakse eesti keeles kirjastiil asemel ka sõna kiri. Eesti sõnale kirjatüüp vastab ingliskeelne typeface, samas kui font tähistab ainult digitaalseid kirjatüüpe[2].
Kirjastiili karakteristikud
Kirjastiili analüüsimisel ja uute kirjatüüpide loomisel võetakse kujundamisel arvesse järgmisi elemente:
- Tähe kõrguse ja laiuse suhe
- Tähesamba paksus
- Tähesamba varieeruvus (laiemate ja kitsamate tähesammaste olemasolu ja suhe)
- Kaarte ümarus või kandilisus
- Paisutuste olemasolu ja tugevus
- Kirja kaldenurk
- Seriifide olemasolu ja kuju
- Dekoratiivsete kaunistuste olemasolu ja kuju
Jaotus
Laias laastus võib kirjatüübid jagada kolmeks:
- antiikval baseeruvad kirjad ehk seriifkirjad
- plokk-kirjad (inglise keeles sans serif)
- egiptiennkirjad (inglise keeles slab serif)[3]
Fontide kategoriseerimisel lisatakse neljandana kategooria ehiskirjad, mis hõlmavad erineva kujunduspõhimõttega kirju, näiteks käekirja, pintslikirja, sulekirja jäljendavad šriftid, konstrueeritud kirjad, samuti ajaloolisi kirjastiile jäljendavad kirjatüübid[4].
Viited
- ↑ http://www.paberimuuseum.ee/kivitest/idee-teostus/idee-teostus-4-1.html
- ↑ I. Sakk. Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu. Tallinn, 2011
- ↑ I. Sakk. Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu. Tallinn, 2011
- ↑ http://www.paberimuuseum.ee/kivitest/idee-teostus/idee-teostus-4-1.html