Vikipeedia:Liivakast: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vikiandri (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Vikiandri (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{/päis}} <!-- Seda rida mitte eemaldada/ülekirjutada!!!!! -->
'''Riistvaraline krüpteering''' ([[inglise keel|inglise]] ''hardware-based encryption'') on [[riistvara|riistvaraline]] seade ja/või moodul lihtsustamaks või täielikult asendamaks tarkvaralist [[krüptograafia|krüpteeringut]]. Üldjuhul teostatakse krüpteering [[protsessor|protsessori]] [[käsustik|käsustikus]]. Näiteks [[täiustatud krüpteerimisstandard|täiustatud krüpteerimisstandardit]](moodne [[šiffer|šiffer]]) on võimalik rakendada üldlevinud [[X86|x86]]<ref name="Intel AES Instructions" /> ning ka [[ARM (arvutiarhitektuur)|ARM]] arhitektuurilarhitektuuris<ref name="cortex cryptography" />. Vähemlevinud riistvaraline krüptograafiamoodul on eraldiseisev protsessor [[protsessor|keskprotsessorist]], mis on disainitud kiiresti ja turvaliselt tegema krüptograafilisi arvutusi. Näiteks [[IBM 4758|IBM 4758]] ja tema edasiarendused [[IBM 4764|IBM 4764]] ning [[IBM 4768|4768]]<ref name="IBM 4768 datasheet" />.
Riistvaraliselt optimiseeritudoptimeeritud krüptograafiamoodulidturbemoodulid võivad olla oma spetsiifilistes arvutustes kiiremad, kui üldlevinud protsessorite käsustikud ning neid on teoreetiliselt keerulisem kompromiteerida, kui tarkvaraliselt rakendatud krüpteeringut.
 
 
8. rida:
| pilt = IBM4758 outside1.JPG
| pildisuurus = 300px
| pildiallkiri = [[IBM 4758]] KrüptograafiamoodulRiistvaraline turbemoodul
}}
 
18. rida:
[[CISC protsessor|CISC]] arhitektuurina leidub [[X86|x86 arhitektuuris]] riistvaralisel tasemel keerukaid [[algoritm|algoritme]], sealhulgas ka [[krüptograafia|krüptograafilisi]]. Lisaks täiustatud krüpteerimisstandardi funktsioonidele toetab x86 arhitektuur ka [[SHA|SHA räsifunktsioone]], mida kasutatakse näiteks paroolide turvalisel talletamisel.
 
====='''AES-NI====='''
AES-NI (inglise keeles '''Advanced Encryption Standard New Instructions''') on [[x86]] [[käsustik]] [[Intel|Inteli]] ja [[AMD|AMD]] [[keskseade|keskseadmetele]]. Tehnoloogia sai alguse Inteli eestvedamisel 2008. märtsis.<ref>{{cite web|url=http://softwareprojects.intel.com/avx/ |title=Intel Software Network |publisher=Intel |accessdate=2008-04-05 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20080407095317/http://softwareprojects.intel.com/avx/ |archivedate=7 April 2008 |deadurl=yes }}</ref>
{| class="wikitable plainrowheaders"
50. rida:
==== ARM ====
 
[[ARM (arvutiarhitektuur)|ARM]] protsessorid on arhitektuuriliselt [[RISC|RISC protsessorid]] seega on nende käsustikku kärbitud. võrreldes CISC arhitektuuridega.Sellegipoolest võib ARM arhitektuur omada laiedusi, mis toetavad krüptograafilisi arvutusi.<ref name="cortex cryptography" /><ref name="openwrt" />
 
'''ARMv8-A käsustikus'''
=== Eraldiseisva protsessorina ===
 
Valikuliselt võivad ARM Cortex-A30/50/70 keskprotsessorid toetada AES käsustikke. Selle keskprotsessori generatsiooni kuulub näiteks alates mudel B versioon 1.2 [[Raspberry Pi]] väikeraalid, aga ka paljud Android telefonid.
 
{| class="wikitable plainrowheaders"
|-
! scope="col" | Masinkäsk
! scope="col" | Kirjeldus<ref>{{cite web|url=http://infocenter.arm.com/help/index.jsp?topic=/com.arm.doc.ddi0514g/way1395175472464.html|title=ARM Cortex-A57 MPCore Processor Cryptography Extension Technical Reference Manual|publisher=ARM Holdings|year=2013|accessdate=2019-04-28}}</ref>
|-
! scope="row" | <code>AESE</code>
| Tee üks AES krüpteerimisetapp
|-
! scope="row" | <code>AESD</code>
| Tee üks AES dekrüpteerimisetapp
|-
! scope="row" | <code>AESIMC</code>
| AES veergude pöörd-segamine
|-
! scope="row" | <code>AESMC</code>
| AES veergude segamine
|-
! scope="row" | <code>VMULL</code>
| Pikk vektorkorrutis
}
 
 
 
=== Eraldiseisva protsessorinaturbemoodulina ===
Olenevalt nõudlusest võivad spetsiifiliste infoturbealaste funktsioonidega [[Arvuti|raalid]] vajada eraldiseisvat riistvaralist turbemoodulit, et vabastada keskprotsessorit, mis ei ole optimiseeritud puhtalt täiustatud krüpteerimisstandardite etappide täitmiseks.
* [[IBM 4758]] – Eelkäija [[IBM 4764]]le.<ref name="NIST approval" /> Moodulis on protsessor, [[muutmälu|mälu]] ja [[Riistvaraline juhuarvugeneraator]].<ref name="IBM 4758 datasheet" />
* [[IBM 4764]] ja [[IBM 4765]], erinevad ainult arvutisiini tüübilt.<ref name="NIST approval" /> 4764 kasutab [[PCI-X]] arvutisiini, 4765 kasutab [[PCI-e]]d.<ref name="IBM 4764" />.
* [[IBM 4768]] TODO
== Eelised ==
Viies krüptograafiline arvutusvajadus riistvaralisele tasemele vabastab see protsessorit tegema oma tavapärast tööd, kuna osa protsessorist on disainitud tegelemaks krüpteerimisalaste arvutustega. Seega teeb see protsessorid kasutajale kiiremaks.<ref name="performance" /> Protsessorid, mis toetavad [[Toru (arvutustehnika)|toru]], suudavad sageli krüpteerimisoperatsioone teha samaaegselt teistega.INTEL SGX