1939. aasta vallareform: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine
1. rida:
[[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|400px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]]
 
'''1939. aasta vallareform''' on valdade reform, mis jõustus 1. aprillil 1939. Vallareformi eesmärgiks oli valdade piiride muutmine majandusliku kasu, efektiivsema juhtimise ja elanikele juhtivorganite parema kättesaadavuse saavutamiseks. Reformi tuntakse ka 1935. aasta ja 1938. aasta vallareformi nime all, sest seaduse põhiline osa sai valmis 1935. aastal, kuid lõppviimistlus tehti ning seadus võeti vastu 1938. aastal. <ref name=":0" />
 
==Eelnev olukord==
18. rida:
Varem koostatud eelnõud (aastatel 1920, 1922, 1928 ja 1930) polnud erinevate takistuste tõttu seaduseks saanud.<ref name=":0" />
 
Vallaseadust oli lihtne koostada, sest valdade ülesanded olid iseseisvusaja jooksul saanud väga selgeks. Probleeme põhjustas vallapiiride muutmine, sest polnud selge, millisest aspektist lähtumine on kõige otstarbekam. Üldine arusaam oli, et ühes vallas peaks elama 1500–3000 elanikku, kuid mil viisil piire tõmmata, polnud selge. Geograafide eestvedamisel võeti aluseks „tsentraalsete"tsentraalsete asulate“asulate" meetod, mille avalikustas 1933. aastal Walter Christaller. Eesti mõistes tähendas sellest teooriast lähtumine, et vallapiiride määramise aluseks on vallakeskus, milles asub võimalikult palju elanikele vajalikke asutusi (näiteks vallamaja, kool, apteek jne).<ref name=":0" />
 
=== 1935 ===
1935. aastal koostasid geograafid [[Endel Krepp]] ja [[Johannes Maide]] „Valdade"Valdade territoriaalse ümberkorraldamise kava“kava", mis sai aluseks hilisemal reformi elluviimisel. Lähtuti optimaalsest vallast, mida Endel Krepp on ise seletanud järgmiselt: „Optimaalse"Optimaalse valla all mõistame valda, mis [on] teatud tingimustes kõige parajam täitma tema peale pandud ülesandeid ning mis kulude seisukohalt oleks rahvamajanduslikult kõige odavam." 1935. aasta sügisel arutati kava siseministeeriumis ning detsembriks oli valdade ümberkorraldamise kava valmis üleandmiseks. Põhjalik kava jäi aga valitsuse tasandil seisma, sest samuti detsembris jõudis avalikkuseni vapside mässukava. Vapside plaani vastu võitlemiseks asuti koostama uut ning autoritaarsemat [[põhiseadus]]t. Uue põhiseaduse koostamine ja vastuvõtmine peatas valdade reformi, sest rahva poolehoiu kaotamine reformi käigus oleks võinud riigi juhtkonnale saatuslikuks saada.<ref name=":0" />
 
=== 1937 ===
27. rida:
 
=== 1938 ===
1938. aasta 8. aprillil andis [[riigihoidja]] [[Dekreet|dekreedina]] Valdade piiride ühekordse korraldamise seaduse<ref name="t3fUO" />, põhjenduseks kiireloomulisus ning vajalikkus riigile. Vallapiiride muutmiseks toodi uuesti välja Krepi ja Maide „Valdade"Valdade territoriaalse ümberkorraldamise kava“kava", millest lähtuda. Reform toimus väga kiiresti: 16. juunil saadeti maavalitsustele valdade ümberkorralduse kava, 1. augustiks oodati vastusena esialgseid plaane ning juba 15. septembriks valdadega kooskõlastatud lõplikke ettepanekuid.<ref name=":0" />
 
Valdade ümberkorraldamise kavaga oldi Saaremaal, Petserimaal ja Põhja-Eestis valdavalt rahul. Sealsed vallad muudeti juba 1890. aastate reformi käigus küllaltki optimaalseks ning suuri muudatusi polnud vaja ette võtta. Keerulisem oli olukord Lõuna-Eestis, eriti Viljandimaal, kus paljude valdade piirid polnud loomulikud ning esines palju lahustükke.<ref name=":0" />