Redaktsioon: 1. veebruar 2018, kell 10:53 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. aprill 2019, kell 12:47 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
7. rida: Uute ladustatud programmidega arvuti disaini loomisega see muutus. Ladustatud programmidega arvuti disain sisaldab [[käsustik]]ku ja saab mälus hoida käskude komplekte ([[arvutiprogramm\|programme]]). Võimalus käsitleda käske andmetena teeb ladustatud programmidega arvutites võimalikuks [[assemblerkeel]]e, [[kompilaator]]ite ja teiste automatiseeritud programmeerimistööriistade olemasolu. Võimalik on "kirjutada programme mis kirjutavad programme".<ref name="u5WlN" /> Von Neumanni arhitektuuril on ka mitu puudust. Peale Von Neumanni pudelikaela (kirjeldatud allpool) võib programmide muutmine olla kahjulik. Mõnedes lihtsates ladustatud programmidega arvutis võib rikkis programm kahjustada ennast, teisi programme või [[operatsioonisüsteem]]i, mille tulemuseks on arvuti kokkujooksmine. Mälu kaitsmine ja muud pääsukontrollimeetodid on võimelised tavaliselt kaitsma arvutit nii tahtmatu kui ka programmide kuritahtliku muutmise eest. ==Tööpõhimõte== [[~~File~~Pilt:Von Neumann Arhitektuuri Diagramm.png\|~~thumb~~pisi\|Von Neumanni arhitektuuri skeem\|240x240px]] Von Neumanni arhitektuur koosneb mälust, [[protsessor]]ist, kellast, [[andmesiin]]ist, [[aadressisiin]]ist ja [[kontrollsiin]]ist. Mälu koosneb riividest, [[aadressi dekoodrist]], kontroll loogikast, [[aadressisiinist]], ja [[andmesiin]]ist. Protsessor koosneb registritest, [[aadressisiin~~\|aadressisiinist~~]]ist, [[andmesiin]]ist ja [[loogikaüksus]]est (tavaliselt [[Aritmeetika-loogika seade]]) ja kontrollloogikast. Kell on [[vooluring]], mis pidevalt tekitab mustri ühtedest ja nullidest erinevatel liinidel (juhtmetel). Aadressisiin on hulk juhtmeid, mis on ühendatud igaüks erineva riiviga mälus, mida kasutatakse riivi valimiseks, millest loetakse väärtusi. Andmesiin on juhtmete hulk, millest igaüks on ühendatud kõikide mälu riivide ühe bitiga ning protsessoris asuvate registritega. Kontrollsiin on juhtmete hulk, mis ühendavad kella erinevad väljundid vastavate protsessori ja mälu osadega. ==Varajased Von Neumanni arhitektuuril põhinevad arvutid<ref name="QZwPp" />== 38. rida: ==Von Neumanni pudelikael== Kuna protsessori käskude laadimine ning andmemäluga suhtlemine toimuvad samal siinil, tekib keskprotsessori kiirust piirav nähtus, mida kutsutakse Von Neumanni pudelikaelaks. See termin tuleneb [[John Backus~~\|John Backuse~~]]e 1977. aasta Turingi auhinna loengust. Sest programmi mälu ning andmete mälu ei saa samaaegselt lugeda, on andmete vahetamise kiirus palju väiksem keskprotsessori tegeliku jõudluse piirist. See piirab väga palju efektiivse töötlemise kiirust, kui keskprotsessoril on tarvis teha vähe töötlust igal elemendil suurest andmete järjendist. Keskprotsessor on pidevalt sunnitud ootama, kuniks andmete kirjutamine või laadimine mälust on lõpetatud. Iga uue protsessoripere loomisel on pudelikaelaprobleem järjest suuremaks kasvanud, kuna protsessorite kiirused ja mälu on järjest suurenenud. ==Viited== 49. rida: <ref name="6SVPN">{{citation \| author=James E. Robertson\| title=Illiac Design Techniques\| publisher=report number UIUCDCS-R-1955-146, Digital Computer Laboratory, University of Illinois at Urbana-Champaign\| year=1955}}</ref> }} [[Kategooria:Arvutiarhitektuur]]

Von Neumanni arhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel