|
John Neal Philipsi sõnade kohaselt polnud Clyde Barrow eesmärk pankade röövimisega kuulsust ja raha koguda, vaid ta tegi seda kättemaksuks Texase vanglasüsteemi vastu, kus teda karistust kandes väärkoheldi.
== KuritegevusKuritegevuse aegperiood ==
==='''1932: Varased kuriteod, varadesja mõrvad''' ===
Peale seda, kui Barrow 1932. aasta veebruaris vanglast välja sai, moodustas ta koos Ralph Fultsiga kriminaalse kamba. Koos panid nad toime väikeseid vargusi, enamjaolt poodides ja tanklates. Nende eesmärk oli koguda piisavalt raha ja relvi, et korraldada rünnak [[:en:Eastham_Unit|Easthami vanglale]] ning vabastada vangid. 19. aprillil arreteeriti Bonnie Parker ja Fults, kui nad üritasid röövida tööriistapoest tulirelvi. Parker sai paar kuud hiljem vabaks, kuid Fults pandi vangi ning ta ei liitunud jõuguga uuesti.
Barrow oli autojuht, kui 30. aprilli rööviti [[:en:Hillsboro,_Texas|Texases Hillsboro]](s)Hillsboros poodi, mille omanikku J.N. Bucherit tulistati ning ta suri. Ohvri abikaasa identifitseeris üheks tulistajaks Barrow, kuigi mees oli oodanud autos. See oli esimene kord, kui Barrow´t süüdistati mõrvas.
Parker oli eeluurimisvanglas kuni 17. juunini, seal kirjutas ta ajaviiteks luuletusi. Kui Kaufmani maakonna vandemeestekogu sai kokku, siis nad võtsid süüdistuse tagasi ja Parker vabastati. Paari nädala jooksul liitus ta taas Barrow´ga.
5. augustil, kui Parker külastas Dallases oma ema, olid Barrow, [[:en:Raymond_Hamilton|Raymond Hamilton]] ja Ross Dyer [[:en:Stringtown,_Oklahoma|Stringtowni]]i kauboi tantsul joomas. Šerif C. G. Maxwell ja tema asetäitja Eugene C. Moore lähenesid Barrow`le ja tema sõpradele parklas, kus toimus tulevahetus, mille käigus asetäitja suri ja šerif sai haavata. Esimest korda tapsid Barrow ja tema jõuk politseiniku, peagi jõudis ohvrite arv üheksani.
[[:en:W._D._Jones|W. D. Jones]] oli Barrow perekonnatuttav olnud juba lapsest saati. 16-aastasena veenis ta 1932. aasta jõuluõhtul Barrow´t, et ta lubaks Jonesil jõuguga liituda, ja nad lahkusid Dallasest sel õhtul. Järgmisel päeval tappis Jones koos Barrow´ga Doyle Johnsoni, noore peremehe, tema autot varastades. Vähem kui kaks nädalat hiljem, 6. jaanuaril 1933. aastal, tappis Barrow [[Tarranti maakond|Tarranti maakonna]] asetäitja šerif Malcolm Davis’e, kui Parker ja Jones sattusid politseilõksu, mis oli mõeldud teisele kurjategijale. Ohvite arv aprillist kuni selle ajani oli viis.
=== '''1933: Buck liitub kambaga''' ===
22. märtsil 1933. aastal sai Buck Barrow vanglast välja. Paari päevaga seadis ta oma naise [[:en:Blanche_BarrowBlanche Barrow|Blanche]]’i, Bonnie, Clyde’i ja Jonesiga üles majapidamise Joplinisse, Missourisse, kus nad said varjuda. Perekonna allikate järgi olid Buck ja Blanche vaid külalised, nad üritasid Clyde’i mõjutada, et viimane end politseile üles annaks.
Bonnie ja Clyde’i järgmised kokkupuuted politseiga tekkisid nende kahtlustäratava käitumise tõttu, mitte aga sellepärast et neid oleks identifitseeritud. Kamp korraldas valjusid, alkoholiga segatud kaardimänge hilja õhtul vaikses naabruskonnas. „Me ostsime kasti õlut päevas,” tuletab Blanche hiljem meelde. Mehed tulid ja läksid valjuhäälselt igal kellaajal ja Clyde tulistas korteris brauningut, seda puhastades. Ükski naabritest ei läinud korterisse, kuid üks teavitas oma kahtlustest Joplini politseijaoskonda.
13. aprillil koostasid politseinikud viiest mehest koosneva rühma, et arreteerida garaažikorteris elavad illegaalse alkoholi smuugeldajad. Clyde, Jones ja Buck tapsid detektiiv McGrinnisi ja haavasid surmavalt konstaabel Harrymani. Ellujäänud ohvitserid tunnistasid hiljem, et nende tulistatud kuulid tabasid Jonesi külge, üks kuul tabas Clyde’i, kuid põrkus tagasi tema pintsaku nööbilt ning üks riivas Bucki.
Kamp põgenes Joplinis politsei eest, kuid jättis korterisse maha enamiku oma varast. Asjade hulgas olid Bucki ja Blanche’i abielutunnistus, Bucki vanglast tingimisi vabastav tunnistus, suur arsenal legaalseid relvi, Bonnie käsitsi kirjutatud luuletused ja kaamera koos mitme rulli ilmutamata filmiga. Film ilmutati [[:en:The_Joplin_Globe|Joplin Globe]]'is ja see andis palju tänapäeval tuntud fotosid Barrow´st, Parkerist ja Jonesist. Fotodel nad tembutavad ja suunavad üksteise poole relvi. Kui luuletus ja fotod, kaasa arvatud üks Parkerist, kes, püstol käes, oma hammastega sigarit kinni hoiab, avalikuks said, muutus Dallase anonüümne viieliikmeline grupp esileheküljeuudiseks üle Ameerika. Neist räägiti kui Barrow Kambast. Luuletus "Story of ’Suicide Sal" oli nende arvatav taustalugu.
Järgmised kolm kuud liikus grupp Texasest [[Minnesota|Minnesotani]]. Mais üritasid nad röövida panka [[:en:Lucerne,_Indiana|Lucerne’s Indianas]] ja röövisid panka [[:en:Okabena,_Minnesota|Okabenas Minnesotas]]. Enne seda olid nad Darby auto varastamise käigus röövinud Dillard Darbyt ja Sophia Stone’i. See oli üks mitmest intsidendist 1932. aasta ja 1934. aasta vahel, mil nad röövisid politseinikke või vargusohvreid. Enamasti nad vabastasid pantvangid kaugel oma kodust, vahel raha eest, mille abil koju pääseda.
Lood sellistest olukordadest ilmusid ajalehtedes, samuti ka vägivaldsemad juhtumid. Barrow Kamp ei kõhelnud tulistamast kedagi, ei politseinikke ega tsiviilisikuid, kes ette jäid. Teised kamba liikmed panid oletatavalt toime mõrvu, kaasa arvatud Raymond Hamilton, W. D. Jones, Buck Barrow ja Henry Methvin. Lõpuks rikkusid nende külmaverelisus ja tapmised avalikkuse arvamust kambast ning see viiski nende lõpuni.
Fotod lõbustasid avalikkust, kuid jõuk oli meeleheitel ja rahulolematu, nagu kirjeldas Blanche Barrow oma kirjutistes 1930. aastate lõpus, ajal, mil ta oli vangis. Igapäevaelu muutus raskemaks, seistes silmitsi äratundmisohuga. Restoranid ja motellid muutusid vähem turvaliseks, nad leppisid lõkkel söögi tegemisega ja külmades ojades pesemisega. Ööpäevaringne lähedus ühes autos tõi kahe paari ja ühe viienda ratta vahel kaasa väljakannatamatu ja liigse riidlemise. See muutus nõnda ebameeldivaks, et W. D Jones, kes oli juht, kui tema ja Barrow varastasid aprilli lõpus Dillard Darby auto, sõitis autoga minema, jättes teised maha. Ta hoidis eemale terve maikuu ja tuli tagasi alles 8. juuniks.
10. juunil, sõites koos Jonesi ja Parkeriga [[:en:Wellington,_Texas|Wellingtoni]] lähedal Texases, ei pannud Barrow ehitataval sillal olevaid hoiatusmärke tähele ja sõitis autoga kuristikku. Parker kannatas [[:en:Burn#By_depth|kolmanda astme põletushaavades]] oma paremal jalal nii, et lihased tõmbusid tugevasti kokku ja jalg oli põlvest kõverdunud. W. D. Jones märkis: „Ta oli nii kõvasti põletada saanud, et keegi meist ei uskunud, et ta ellu jääb. Jalal oli nahk puusast pahkluuni läinud. Ma nägin mõningates kohtades luud.”
Enne surma suutis Parker vaevu käia, ta kas hüppas oma tervel jalal või Clyde kandis teda. Peale abi saamist lähedal asuvast taluperest ja kahe kohaliku politseiniku röövimist liitus kolm liiget Blanche´i ja Buck Barrow´ga. Nad peitsid end maahotellis Fort [[Fort Smith|Smithi]] lähedal Arkansases, ravides Parkeri põletusi. Buck ja Jones viisid läbi kohaliku röövimise ja tapsid linna [[Marssal|marssali]] Henry D. Humphrey. Kuna politsei hakkas neid uuesti taga ajama, pidid nad, hoolimata Parkeri raskest seisundist, põgenema.
=== '''Juuli 1933: Platte linn ja Dexfieldi park''' ===
1933. aasta juulis läks gäng [[:en:Red_Crown_Tourist_Court|Red Crowni motelli]], mis asus [[:en:Platte_City,_Missouri|Platte linnas, Missouris]] (tänapäeval [[Kansas City|Kansase linna]] läheduses). Motell sisaldas kahte tellisest kabiini, mis olid ühendatud garaažidega ning bande üüris mõlemad. Motellist lõuna pool seisis Red Crowni kõrts, populaarne restoran Missouri maantee patrullpolitsei seas. Jõuk tõmbas endale ebatavaliselt palju tähelepanu: Blanche Barrow registreeris grupi kolme külalisena, kuid omanik Neal Houser nägi autost väljumas viis inimest. Ta märkas, et autojuht oli garaaži tagurdanud nö gängsteri stiilis, et olla valmis kiireks põgenemiseks. Blanche maksis kahe kabiini eest müntidega, mida ta eelistas kasutada paberrahale ning maksis ka hiljem müntidega, ostes viis õhtusööki ja viis õlut. Järgmisel päeval märkas Houser, et külalised olid üüritud hoone aknad ajalehtedega seestpoolt kinni katnud. Blanche maksis jälle viie lõuna eest müntidega. Blanche riietus – [[:en:Jodhpurs|Ingliseinglise ratsapüksid]] – tõmbasid tähelepanu: nad ei olnud tavaline stiil siinkandis asuvate naiste seas ja 40. aastat hiljem mainisid inimesed esimesena just seda ebatavalist riideeset. Houser teavitas Blance’i grupist patrullpolitseinikku kapten William Baxterit, kes oli ka tema restorani patroon.
Clyde ja Jones läksid linna, et osta sidemeid, vahvleid, juustu ja [[:en:Atropine|atropiinsulfaatiatropiinsulfaat]]i, et ravida Bonnie jalga. Apteeker võttis ühendust Sheriff [[:en:Holt_Coffey|Holt Coffey]]-ga, kes pani nende elamispaiga järelvalve alla. Coffeyt olid hoiatatud Oklahoma, Texase ja [[Arkansas|Arkansase]] õiguskaitsete poolt, et nad otsiksid võõraid, kes sellist varustust vajavad . Sheriff kontakteerus Kapten Baxteriga, kes kutsus abivägesid [[Kansas City|Kansase linnast]], mille ridadesse kuulus ka [[soomusauto]]. Samal õhtul kell üksteist liikus Sheriff Coffey juhtimisel [[:en:Thompson_submachine_gun|Thompsoni püstolkuulipilduritega]] varustatud grupp korrapidajaid kabiinide poole.
Omavahelises tulevahetuses ja märkimisväärsel kaugusel jäid püstolkuulipildujad alla Clyde Barrowi eelistatud [[:en:M1918_Browning_Automatic_Rifle|Browning automaatpüssile]] (BAR), mis oli varastatud 7. juulil [[:en:Enid,_Oklahoma|Enidi (Oklahoma]]) Riigikaitse [[Arsenal|relvalaost]]. Barrowid vallandasid laastava kuulirahe ja põgenesid, kui üks kuul oli ajanud autosignaali lühisesse, õigusemõistjad arvasid ekslikult, et signaali antakse vaherahu eesmärgil. Nad ei jälitanud eemale liikuvat Borrowide sõidukit.
Kuigi jõuk pääses seegi kord seaduse eest, oli Buck Barrow tulevahetuse käigus saanud raske ja tagantjärele surmava peahaava, mis oli tekitanud suure ava tema koljusse ja vigastas tema ajusid.Blance oli aga äärepealt pimedaks jäänud klaasikildudest tema silmades. Nende väljavaated jälitajate eest pääsemiseks kadusid.
Viis päeva hiljem, 24. juulil, viibis Barrowide jõuk [[:en:Dexter,_Iowa|Iowa Dexter]]<nowiki/>iDexteri asula lähedal oleva Dexfieldi pargi mahajäetud lõbustuspargis. Kuigi Buck tuli vahel teadvusele ning suutis ka rääkida ja süüa, oli suur peahaav ja kaotatud vere hulk olid niivõrd tõsised, et Clyde ja Jones kaevasid talle haua valmis. Peale seda, kui kohalikud märkasid veriseid haavasidemed, olid korrakaitsjad veendunud, et lõbustuspargis viibib Barrowide jõuk. Kohalikud politseinikud ja ca sada muud inimesest piirasid jõuku ja peagi oldi nendega ka tulevahetuses. Clyde Borrow, Parker ja W.D. Jones pääsesid joostes põgenema. Bucki tabas kuul selga ning tema kui ka ta naine võeti korrakaitsjate poolt vahi alla. Buck suri viis päeva hiljem [[:en:Perry,_Iowa|Iowa Perry]] Kingsi Daughtersi haiglas, põhjuseks peahaav ja peale operatsiooni tekkinud [[kopsupõletik]].
Järgmiste nädalate jooksul tegutses järgi jäänud trio nende tavapärasest tegevuspiirkonnast kõvasti eemal – Coloradost lääne pool, Minnesotast põhja pool, Mississippist kagu pool- hoides madalat profiili ja pannes toime väiksemaid röövimisi esmavajaliku tarbeks. Nad täitsid oma arsenali varusid, kui Barrow ja Jones murdsid 20. augustil sisse [[:en:Plattville,_Illinois|Illinoises Plattville’is]Plattville’i] asuvasse relvalaosse, hankides kolm BARi, püstoleid ning suure koguse laskemoona.
Septembri algul riskisid nad Dallasesse minekuga, et näha oma peresid esimest korda nelja kuu jooksul. Jones lahkus grupist, liikudes edasi Houstoni, kuhu oli kolinud tema ema. 16. novembril arreteeriti ta ilma vastupanuta ja viidi tagasi Dallasesse. Sügise jooksul teostas Clyde Barrow mitmeid väikeseid röövimisi koos kohalike sulidega, samal ajal kui tema pere ja Parkeriga viimase tervise eest hoolitsesid.
1933. aasta 22.novembris vältisid nad arreteerimist, kui üritasid kohtuda perekonnaliikmetega Texases [[:en:Sowers,_Texas|Sowersi]] lähedal. Nende kodulinna šerif Dallase Smoot Schmid ja tema meeskond abišerifid Bob Alcorn ja Ted Hinton varitsesid läheduses. Kui Barrow ligemale sõitis, aimas ta, et tegu on lõksuga ning sõitis oma pere autost mööda – sel hetkel Schmid ja ta kaaslased tõusid ja avasid tule automaatrelvadega ja BARiga. Pereliikmed ei saanud tulevahetuses viga, kuid BARi kuul läbis autot ja riivas Barrowi ja Parkeri jalgu. Nad põgenesid samal ööl.
Järgneval nädalal, 28. novembril, esitas Dallase vandemeeste kogu mõrvasüüdistuse Parkerile ja Barrow’le 1933. aasta jaanuaris Tarranti maakonna toimunud abišerifi Malcolm Davise tapmises. See oli Parkeri esimene tagaotsimiskuulutus mõrva eest.
=== '''1934: Viimane põgenemine''' ===
1934. aastal 16. jaanuaril korraldas Barrow kurikuulusa [[:en:Eastham_Unit|Easthami]] vangla põgenemise, kus pääsesid minema [[:en:Raymond_Hamilton|Raymond Hamilton]], [[:en:Henry_Methvin|Henry Methvin]] ja mitmed teised. Jultunud väljamurdmine tekitas Texasele halva maine ning Barrow saavutas, mida ajaloolane Phillips on kirjeldanud, tema kõige ülima eesmärgi: kätte maksta Texase vanglasüsteemile.
Joe Palmer oli vanglast põgenemise ajal surmavalt tulistanud vanglatöötajat Major Joe Crowsoni, kes suri paar päeva hiljem haiglas. Rünnak haaras Texase ja föderaalvalitsuse täieliku tähelepanu, et Barrow ja Parker kinni püüda. Samal ajal kui Crowson oma elu eest võitles, lubas väidetavalt Vangla ülem Lee Simmons talle, et kõik põgenemises kaasa löönud inimesed otsitakse üles ning lastakse maha'''.''' Kõik hukatigi peale Henry Methvini, kelle isa töötas oma poja elu päästmiseks koostöös politseiga Borrow ja Parkeri lõksu meelitamisel.
Texase vangla võttis ühendust endise [[:en:Texas_Ranger_Division|Texase ''rangeri'']] kapten [[:en:Frank_Hamer|Frank A. HamerigaHamer]]iga, et teda veenda aidata tabada Barrow’de jõuk. Kuigi ta oli ametist juba lahkunud, olid tal veel kehtivad ametialased õigused. Ta võttis pakkumise vastu [[:en:Texas_Department_of_Public_Safety|Texase maanteepolitseinikuna]] ja vangla eriuurijana, kindla ülesandega kinni püüda Bonnie, Clyde ja Barrow jõuk.
Pikk, tüse ja vaikiv – Hamerit kirjeldati kui autoriteedi suhtes ükskõikseks jäävat ning iseenda paindumatu moraalitunnetuse järgi talitajaks. 20. aastat oldi teda imetletud ja kardetud ning tuntud põhimõtte järgi „üks mäss, üks politseinik“. Ta oli oma maine saavutanud silmapaistvate vahistamistega kui ka paljude Texase kriminaalide maha laskmisega. Teda oldi ametlikult tunnustatud 53 mahalaskmisega (ning 17. haavata saamisega). Kuigi vangla juht Simmons oli alati avalikult väitnud, et Hammer oli tema esimene valik, on tõendeid, et ta oli varem pöördunud kahe teise ''rangeri'' poole, kes olid vastumeelsed naist tulistama ja keeldusid pakkumisest. 10. veeburarist alates oli Hamer Barrow ja Parkeri vari, elades autos ning bandiitidest vaid linna või kahe kaugusel. Kolm Hameri neljast vennast olid samuti Texase ''rangerid'' ning kuigi Harrison oli neljast kõige parem laskja, peeti Franki kõige visamaks.
1934. aasta 1. aprilli ülestõusmispühadel mõrvasid Barrow ja Henry Methvin [[:en:Grapevine,_Texas|Grapevine]]’sGrapevine’s, mis asub Texasese lähedal maantee 114 ja Dove’i tee ristmikul, kaks noort patrullpolitseinikku, kelleks olid H. D. Murphy ja Edward Bryant Wheeleri. Pealtnägija ütluse kohaselt tulistasid Barrow ja Parker surmavad lasud ning see lugu levis kõikjale enne, kui see suudeti ümber lükata. Methvin tunnistas hiljem, et tema tegi esimese lasu, eeldades et Barrow tahtis politseinikke tappa; samuti väitis ta, et Parker lähenes surevatele politseinikele sooviga neid aidata, mitte nende piinu lõpetada nagu oli kirjeldanud pealtnägija. Barrow ühines, tulistades patrullpolitseinikku Murphy’t. Kaua arvati, et Parker magas tagaistmel ning ei osalenud rünnakus, kui Methvin tulistama hakkas.
1934. aasta kevadeks olid Grapevine’i mõrvasid kirjeldatud liialdustega ning see mõjutas avalikku arvamust: kõik Dallase neli päevalehte kirjutasid oma loo pealtnägija (taluniku) räägitu põhjal, kes väitis, et oli näinud, kuidas Parker naeris, kuidas politseinik Murphy pea põrkas nagu põrkepall vastu maad, kui ta teda tulistas. Artiklid väitsid, et politsei on leidnud konisid Parkeri hambajälgedega. Mõned päevad hiljem kandis Murphy kihlatu pulmakleiti matustel, tõmmates sellega palju ajalehtede tähelepanu. Artiklides figureerinud pealtnägija pidevalt muutuv jutt lükati lõpuks ümber, kuid mastaapne negatiivne kajastus, eriti Parkeri vastu, oli tekitanud avalikkuse meelepaha ja soovi hävitada Barrow jõugu viimased liikmed.
Avalik pahameel sundis ametivõime tegutsema: maantee patrulliülem L.G. Phares pani kohe välja 1000 dollarise tasu Grapevine’i tapjate surnukehade eest – mitte nende vangistamise, vaid just surnukehade eest. Texase kuberner [[:en:Miriam_A._Ferguson|Ma Ferguson]] lisas veel 500 dollarise tasu kummagi väidetava mõrvari eest, mis tähendas, et esimest korda oli Bonnie pea eest kindel hind, kuna laialt levis arvamus, et tema tulistas H.D.Murphy’t.
Viis päeva hiljem avalikkuse pahameel suurenes, sest Barrow ja Methvin tapsid Oklahoma lähedal [[:en:Commerce,_Oklahoma|Commerce]]’isCommerce’is 60-aastase lesest ja üksikisast konstaabel William "Cal" Campbelli. Nad röövisid Commerce’i politseiülema Percy Boydi ning sõitsid temaga ringi. Kui nad ületasid Kansase osariigi piiri, vabastasid nad Boydi ja andsid talle puhta särgi ja paar dollarit. Parker ütles Bodyile, et see maailmale teavitaks, et ta ei suitseta sigarette. Hiljem võimudele tunnistusi andnud Boyd tundis ära nii Clyde’i kui Parkeri, kuid Methvini nime ta teada ei saanud. Ajaloolane Knight kirjutab: “Esimest korda nähti Bonnie’t mõrvarina, kes päästikule vajutab nagu Clyde. Mis iganes võimalus oli tal enne armuandmiseks olemas, oli nüüd kadunud.” Dallase ajakirja juhtkirjas oli pilt, kus näidati tühja Texase elektritooli, millel seisis silt tekstiga “reserveeritud” ja “Clyde ja Bonnie.”
== Surmad ==
|
