Erinevus lehekülje "Bonnie ja Clyde" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (parandasin skripti abil kriipsud)
Märgis: tekstilink teise vikisse
P
Märgised: Visuaalmuudatus tekstilink teise vikisse
 
== Bonnie Parker ==
Bonnie Elizabeth Parker sündis [[:en:Rowena,_Texas|Rowenas]]s Texases, ta oli kolmest lapsest vanuselt teine laps. Ta isa Charles Robert Parker (1884–1914) oli müürsepp, kes suri, kui Bonnie oli nelja-aastane. Tema ema Emma (Krause) Parker (1885–1944) kolis oma perega vanemate koju Cement Citysse, kus ta töötas õmblejana. Täiskasvanuna väljendas Bonnie end luuletusi kirjutades, nagu näiteks „The Story of Suicide Sal” ja „The Trail’s End” (tuntud ka kui „The Story of Bonnie and Clyde”).
 
Oma teisel keskkooliaastal tutvus Parker Roy Thorntoniga. Nad jätsid kooli pooleli ja abiellusid 25. septembril 1926. aastal, kuus päeva enne Bonnie 16. sünnipäeva. Nende abielu jäi Roy pideva puudumise ja kriminaalse tegevuse tõttu lühikeseks. Peale 1929. aasta jaanuari läksid nende teed lahku, kuid nad ei lahutanud ametlikult ja Bonnie’l oli Thorntoni abielusõrmus sõrmes, kui ta suri. Thornton oli veel vangis, kui ta kuulis Bonnie surmast. Ta kommenteeris: „Mul on hea meel, et nad läksid, nagu nad läksid. See on palju parem, kui olla kinni võetud.”
 
1929. aastal peale abielu purunemist elas Parker oma emaga ja töötas ettekandjana Dallases. Üks tema püsikliente kohvikus oli [[:en:Ted_Hinton|Ted Hinton]], kes 1932. aastal liitus Dallase politseijaoskonnaga. 1934. aastal oli ta kaasosaline Bonnie varitsusrünnakus.
 
== Clyde Chestnut Barrow ==
Clyde Chestnut Barrow sündis [[Ellise maakond (Texas)|Texase osariigis Ellise maakonnas]] [[:en:Telico,_Texas|Telico]] küla lähedal, mis asub Dallasest kagusuunas. Ta oli Henry Basil Barrow (1874–1957) ja Cumie Talitha Walkeri (1874–1942) viies laps seitsmest. 1920-ndate alguses migreerus perekond vaesunud farmipiirkonnast Lääne-Dallase vaesteagulisse. Perekond elas olude sunnil esimesed kuud vankri all, kuniks isa Henry kogus piisavalt raha, et telk osta. See oli pere jaoks oluline edasiminek.
 
1926. aastal arreteeriti Clyde esimest korda, kui oli renditud auto õigeaegselt tagastamata jätnud ning kokkupuutes politseiga põgeneda üritas. Teine arreteerimine järgnes õige varsti – vend [[:en:Buck_Barrow|Buckiga]] jäädi vahele varastatud kaubaga ([[kalkun]]). Kuigi Clyde töötas ka ausalt aastatel 1927 – 1929, tegeles ta samal ajal seifide lahti murdmise, poodide röövimise ja autode varastamisega. Järjepidevate arreteerimiste tõttu (1928–1929) saadeti ta 1930. aasta aprillis Easthami vangilaagrisse. Seal tappis Clyde kaasvangi, kes oli teda korduvalt seksuaalselt rünnanud. Ta lõi metalltoruga ohvri kolju lõhki. See oli Clyde’i esimene tapmine; süü küll võttis hoopis enda peale eluaegset karistust kandev süüdimõistetu.
 
Clyde rääkis nõusse ühe oma kaasvangidest, et viimane Clyde’i kaks varvast kirvega maha raiuks, et ta ei peaks tegema põldudel rasket tööd. Selle tõttu lonkas ta kogu oma ülejäänud elu. Kuus päeva hiljem rahuldati ta ema palvekiri enneaegseks vabanemiseks, sellest polnud  Clyde’il mingitki aimu.
1930 aastal põgenes Clyde Barrow Easthami vangilaagrist. Ta kasutas selleks Bonnie Parkeri vanglasse smuugeldatud relva. Barrow tabati üsna kiirelt ning saadeti tagasi vangimajja.
 
1932. aasta 2. veebruaril vabastati Clyde, kes oli muutunud külmaks ja kalgiks kurjategijaks. Ta õde Marie ütles, „Midagi jubedat pidi kindlasti vanglas juhtuma, sest vanglast vabanedes saadik ei ole ta enam sama inimene“. Vang [[:en:Ralph_Fults|Ralph Fults]] sõnas, et nägi kuidas Clyde muutus „koolipoisist [[Lõgismadu|lõgismaoks]]“.
 
Peale Easthamis istumist valis Barrow sihtmärkideks väiksemad kohad, röövides poode ja tanklaid ning tehes seda isegi kiiremas tempos kui tema ja Barrow jõugu kuulsaks saanud ca 10 panga röövid. Ta meelisrelvaks oli [[:en:M1918_Browning_Automatic_Rifle|M1918 Browningu automaattulirelv]] (lühidalt BAR).
 
John Neal Philipsi sõnade kohaselt polnud Clyde Barrow eesmärk pankade röövimisega kuulsust ja raha koguda, vaid ta tegi seda kättemaksuks Texase vanglasüsteemi vastu, kus teda karistust kandes väärkoheldi.
3

muudatust