Erinevus lehekülje "Bonnie ja Clyde" redaktsioonide vahel

P
parandasin skripti abil kriipsud
P (parandasin skripti abil kriipsud)
Märgis: tekstilink teise vikisse
 
== Bonnie Parker ==
Bonnie Elizabeth Parker sündis [[Rowena]]s Texases, ta oli kolmest lapsest vanuselt teine laps. Ta isa Charles Robert Parker (1884-19141884–1914) oli müürsepp, kes suri, kui Bonnie oli nelja-aastane. Tema ema Emma (Krause) Parker (1885-19441885–1944) kolis oma perega vanemate koju Cement Citysse, kus ta töötas õmblejana. Täiskasvanuna väljendas Bonnie end luuletusi kirjutades, nagu näiteks „The Story of Suicide Sal” ja „The Trail’s End” (tuntud ka kui „The Story of Bonnie and Clyde”).
 
Oma teisel keskkooliaastal tutvus Parker Roy Thorntoniga. Nad jätsid kooli pooleli ja abiellusid 25. septembril 1926. aastal, kuus päeva enne Bonnie 16. sünnipäeva. Nende abielu jäi Roy pideva puudumise ja kriminaalse tegevuse tõttu lühikeseks. Peale 1929. aasta jaanuari läksid nende teed lahku, kuid nad ei lahutanud ametlikult ja Bonnie’l oli Thorntoni abielusõrmus sõrmes, kui ta suri. Thornton oli veel vangis, kui ta kuulis Bonnie surmast. Ta kommenteeris: „Mul on hea meel, et nad läksid, nagu nad läksid. See on palju parem, kui olla kinni võetud.”
 
== Clyde Chestnut Barrow ==
Clyde Chestnut Barrow sündis [[Ellise maakond (Texas)|Texase osariigis Ellise maakonnas]] [[Telico]] küla lähedal, mis asub Dallasest kagusuunas. Ta oli Henry Basil Barrow (1874-19571874–1957) ja Cumie Talitha Walkeri (1874-19421874–1942) viies laps seitsmest. 1920-ndate alguses migreerus perekond vaesunud farmipiirkonnast Lääne-Dallase vaesteagulisse. Perekond elas olude sunnil esimesed kuud vankri all, kuniks isa Henry kogus piisavalt raha, et telk osta. See oli pere jaoks oluline edasiminek.
 
1926. aastal arreteeriti Clyde esimest korda, kui oli renditud auto õigeaegselt tagastamata jätnud ning kokkupuutes politseiga põgeneda üritas. Teine arreteerimine järgnes õige varsti - vend [[Buck_Barrow|Buckiga]] jäädi vahele varastatud kaubaga ([[kalkun]]). Kuigi Clyde töötas ka ausalt aastatel 1927 – 1929, tegeles ta samal ajal seifide lahti murdmise, poodide röövimise ja autode varastamisega. Järjepidevate arreteerimiste tõttu (1928 – 19291928–1929) saadeti ta 1930. aasta aprillis Easthami vangilaagrisse. Seal tappis Clyde kaasvangi, kes oli teda korduvalt seksuaalselt rünnanud. Ta lõi metalltoruga ohvri kolju lõhki. See oli Clyde’i esimene tapmine; süü küll võttis hoopis enda peale eluaegset karistust kandev süüdimõistetu.
 
Clyde rääkis nõusse ühe oma kaasvangidest, et viimane Clyde’i kaks varvast kirvega maha raiuks, et ta ei peaks tegema põldudel rasket tööd. Selle tõttu lonkas ta kogu oma ülejäänud elu. Kuus päeva hiljem rahuldati ta ema palvekiri enneaegseks vabanemiseks, sellest polnud  Clyde’il mingitki aimu.
 
=== '''Juuli 1933: Platte linn ja Dexfieldi park''' ===
1933. aasta juulis läks gäng [[:en:Red_Crown_Tourist_Court|Red Crowni motelli]], mis asus [[:en:Platte_City,_Missouri|Platte linnas, Missouris]] (tänapäeval [[Kansas City|Kansase linna]] läheduses). Motell sisaldas kahte tellisest kabiini, mis olid ühendatud garaažidega ning bande üüris mõlemad. Motellist lõuna pool seisis Red Crowni kõrts, populaarne restoran Missouri maantee patrullpolitsei seas. Jõuk tõmbas endale ebatavaliselt palju tähelepanu: Blanche Barrow registreeris grupi kolme külalisena, kuid omanik Neal Houser nägi autost väljumas viis inimest. Ta märkas, et autojuht oli garaaži tagurdanud nö gängsteri stiilis, et olla valmis kiireks põgenemiseks. Blanche maksis kahe kabiini eest müntidega, mida ta eelistas kasutada paberrahale ning maksis ka hiljem müntidega, ostes viis õhtusööki ja viis õlut. Järgmisel päeval märkas Houser, et külalised olid üüritud hoone aknad ajalehtedega seestpoolt kinni katnud. Blanche maksis jälle viie lõuna eest müntidega. Blanche riietus - [[:en:Jodhpurs|Inglise ratsapüksid]] - tõmbasid tähelepanu: nad ei olnud tavaline stiil siinkandis asuvate naiste seas ja 40. aastat hiljem mainisid inimesed esimesena just seda ebatavalist riideeset. Houser teavitas Blance’i grupist patrullpolitseinikku kapten William Baxterit, kes oli ka tema restorani patroon.
 
Clyde ja Jones läksid linna, et osta sidemeid, vahvleid, juustu ja [[:en:Atropine|atropiinsulfaati]], et ravida Bonnie jalga. Apteeker võttis ühendust Sheriff [[:en:Holt_Coffey|Holt Coffey]]-ga, kes pani nende elamispaiga järelvalve alla. Coffeyt olid hoiatatud Oklahoma, Texase ja [[Arkansas|Arkansase]] õiguskaitsete poolt, et nad otsiksid võõraid, kes sellist varustust vajavad . Sheriff kontakteerus Kapten Baxteriga, kes kutsus abivägesid [[Kansas City|Kansase linnast]], mille ridadesse kuulus ka [[soomusauto]]. Samal õhtul kell üksteist liikus Sheriff Coffey juhtimisel [[:en:Thompson_submachine_gun|Thompsoni püstolkuulipilduritega]] varustatud grupp korrapidajaid kabiinide poole.
Septembri algul riskisid nad Dallasesse minekuga, et näha oma peresid esimest korda nelja kuu jooksul. Jones lahkus grupist, liikudes edasi Houstoni, kuhu oli kolinud tema ema. 16. novembril arreteeriti ta ilma vastupanuta ja viidi tagasi Dallasesse. Sügise jooksul teostas Clyde Barrow mitmeid väikeseid röövimisi koos kohalike sulidega, samal ajal kui tema pere ja Parkeriga viimase tervise eest hoolitsesid.
 
1933. aasta 22.novembris vältisid nad arreteerimist, kui üritasid kohtuda perekonnaliikmetega Texases [[:en:Sowers,_Texas|Sowersi]] lähedal. Nende kodulinna šerif Dallase Smoot Schmid ja tema meeskond abišerifid Bob Alcorn ja Ted Hinton varitsesid läheduses. Kui Barrow ligemale sõitis, aimas ta, et tegu on lõksuga ning sõitis oma pere autost mööda -  sel hetkel Schmid ja ta kaaslased tõusid ja avasid tule automaatrelvadega ja BARiga. Pereliikmed ei saanud tulevahetuses viga, kuid BARi kuul läbis autot ja riivas Barrowi ja Parkeri jalgu. Nad põgenesid samal ööl.
 
Järgneval nädalal, 28. novembril, esitas Dallase vandemeeste kogu mõrvasüüdistuse Parkerile ja Barrow’le 1933. aasta jaanuaris Tarranti maakonna toimunud abišerifi Malcolm Davise tapmises. See oli Parkeri esimene tagaotsimiskuulutus mõrva eest.
Texase vangla võttis ühendust endise [[:en:Texas_Ranger_Division|Texase ''rangeri'']] kapten [[:en:Frank_Hamer|Frank A. Hameriga]], et teda veenda aidata tabada Barrow’de jõuk. Kuigi ta oli ametist juba lahkunud, olid tal veel kehtivad ametialased õigused. Ta võttis pakkumise vastu [[:en:Texas_Department_of_Public_Safety|Texase maanteepolitseinikuna]] ja vangla eriuurijana, kindla ülesandega kinni püüda Bonnie, Clyde ja Barrow jõuk.
 
Pikk, tüse ja vaikiv - Hamerit kirjeldati kui autoriteedi suhtes ükskõikseks jäävat ning iseenda paindumatu moraalitunnetuse järgi talitajaks. 20. aastat oldi teda imetletud ja kardetud ning tuntud põhimõtte järgi „üks mäss, üks politseinik“.  Ta oli oma maine saavutanud silmapaistvate vahistamistega kui ka paljude Texase kriminaalide maha laskmisega. Teda oldi ametlikult tunnustatud 53 mahalaskmisega (ning 17. haavata saamisega). Kuigi vangla juht Simmons oli alati avalikult väitnud, et Hammer oli tema esimene valik, on tõendeid, et ta oli varem pöördunud kahe teise ''rangeri'' poole, kes olid vastumeelsed naist tulistama ja keeldusid pakkumisest. 10. veeburarist alates oli Hamer Barrow ja Parkeri vari, elades autos ning bandiitidest vaid linna või kahe kaugusel. Kolm Hameri neljast vennast olid samuti Texase ''rangerid'' ning kuigi Harrison oli neljast kõige parem laskja, peeti Franki kõige visamaks.
 
1934. aasta 1. aprilli ülestõusmispühadel mõrvasid Barrow ja Henry Methvin [[:en:Grapevine,_Texas|Grapevine]]’s, mis asub Texasese lähedal maantee 114 ja Dove’i tee ristmikul, kaks noort patrullpolitseinikku, kelleks olid H. D. Murphy ja Edward Bryant Wheeleri. Pealtnägija ütluse kohaselt tulistasid Barrow ja Parker surmavad lasud ning see lugu levis kõikjale enne, kui see suudeti ümber lükata. Methvin tunnistas hiljem, et tema tegi esimese lasu, eeldades et Barrow tahtis politseinikke tappa; samuti väitis ta, et Parker lähenes surevatele politseinikele sooviga neid aidata, mitte nende piinu lõpetada nagu oli kirjeldanud pealtnägija. Barrow ühines, tulistades patrullpolitseinikku Murphy’t. Kaua arvati, et Parker magas tagaistmel ning ei osalenud rünnakus, kui Methvin tulistama hakkas.
1934. aasta kevadeks olid Grapevine’i mõrvasid kirjeldatud liialdustega ning see mõjutas avalikku arvamust: kõik Dallase neli päevalehte kirjutasid oma loo pealtnägija (taluniku) räägitu põhjal, kes väitis, et oli näinud, kuidas Parker naeris, kuidas politseinik Murphy pea põrkas nagu põrkepall vastu maad, kui ta teda tulistas. Artiklid väitsid, et politsei on leidnud konisid Parkeri hambajälgedega. Mõned päevad hiljem kandis Murphy kihlatu pulmakleiti matustel, tõmmates sellega palju ajalehtede tähelepanu. Artiklides figureerinud pealtnägija pidevalt muutuv jutt lükati lõpuks ümber, kuid mastaapne negatiivne kajastus, eriti Parkeri vastu, oli tekitanud avalikkuse meelepaha ja soovi hävitada Barrow jõugu viimased liikmed.
 
Avalik pahameel sundis ametivõime tegutsema: maantee patrulliülem L.G. Phares pani kohe välja 1000 dollarise tasu Grapevine’i tapjate surnukehade eest - mitte nende vangistamise, vaid just surnukehade eest. Texase kuberner [[:en:Miriam_A._Ferguson|Ma Ferguson]] lisas veel 500 dollarise tasu kummagi väidetava mõrvari eest, mis tähendas, et esimest korda oli Bonnie pea eest kindel hind, kuna laialt levis arvamus, et tema tulistas H.D.Murphy’t.
 
Viis päeva hiljem avalikkuse pahameel suurenes, sest Barrow ja Methvin tapsid Oklahoma lähedal [[:en:Commerce,_Oklahoma|Commerce]]’is 60-aastase lesest ja üksikisast konstaabel William "Cal" Campbelli. Nad röövisid Commerce’i politseiülema Percy Boydi ning sõitsid temaga ringi. Kui nad ületasid Kansase osariigi piiri, vabastasid nad Boydi ja andsid talle puhta särgi ja paar dollarit. Parker ütles Bodyile, et see maailmale teavitaks, et ta ei suitseta sigarette. Hiljem võimudele tunnistusi andnud Boyd tundis ära nii Clyde’i kui Parkeri, kuid Methvini nime ta teada ei saanud. Ajaloolane Knight kirjutab: “Esimest korda nähti Bonnie’t mõrvarina, kes päästikule vajutab nagu Clyde. Mis iganes võimalus oli tal enne armuandmiseks olemas, oli nüüd kadunud.” Dallase ajakirja juhtkirjas oli pilt, kus näidati tühja Texase elektritooli, millel seisis silt tekstiga “reserveeritud” ja “Clyde ja Bonnie.”
Ted Hintoni ja Bob Alcorni väidete kohaselt:
 
Kõigil kuuel õigusemõistjal oli haavlipüss, automaatpüss ning püstolid. Alustasime tulistamist automaatpüssidega - need olid tühjad enne kui auto nendeni jõudis. Seejärel võtsime kasutusele haavlipüssid… Autost tuli suitsu, tundus et see on leekides. Pärast haavlipüssidega tulistamist, lasime möödunud autot püstolitest, kuni see kraavi sõitis, mis oli umbes 50 [[Jard|jardi]] kaugusel. Auto peaaegu veeres üle katuse. Me jätkasime laskmist peale auto peatumist. Me ei võtnud riske.
 
Uurijad on öelnud, et Bonnie’t ja Clyde’i oli lastud vähemalt viiskümmend korda; teised väidavad, et see oli pigem kakskümmend viis lasku keha kohta ehk kokku viiskümmend. 1934. aasta ametlikus raportis valla koroneri dr J.L.Wade’i poolt on kirjas, et Barrow kehas oli 17 kuulihaava ja Parkeril 26, sealhulgas mitmed tabamused pähe ning üks nendest murdis Barrow selgroo. Matusekorraldaja C. F. "Boots" Bailey’l oli kuulihaavade tõttu raskusi surnukehade [[Palsameerimine|palsameerimisega]].
75 867

muudatust