Bonnie ja Clyde: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Valkryje (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus
Valkryje (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
11. rida:
Bonniest ja Clyde'ist on tehtud ka [[1967]]. aastal film "[[Bonnie ja Clyde (film)|Bonnie ja Clyde]]", peaosades [[Warren Beatty]] ja [[Faye Dunaway]]ga.
 
== '''Bonnie Parker''' ==
Bonnie Elizabeth Parker sündis [[:en:Rowena,_Texas|Rowenas, Texases]], ta oli kolmest lapsest vanuselt teine laps. Ta isa Charles Robert Parker (1884-1914) oli müürsepp, kes suri, kui Bonnie oli nelja-aastane. Tema ema Emma (Krause) Parker (1885-1944) kolis oma perega vanemate koju Cement Citysse, kus ta töötas õmblejana. Täiskasvanuna väljendas Bonnie end luuletusi kirjutades, nagu näiteks „The Story of Suicide Sal” ja „The Trail’s End” (tuntud ka kui „The Story of Bonnie and Clyde”).
 
33. rida:
John Neal Philipsi sõnade kohaselt polnud Clyde Barrow eesmärk pankade röövimisega kuulsust ja raha koguda, vaid ta tegi seda kättemaksuks [[:en:List_of_Texas_state_prisons|Texase vanglasüsteemi vastu]], kus teda karistust kandes väärkoheldi.
 
== Kuritegevus aeg ==
=== '''1932: Varased kuriteod, varades mõrvad''' ===
Peale seda, kui Barrow 1932. aasta veebruaris vanglast välja sai, moodustas ta koos Ralph Fultsiga kriminaalse kamba. Koos panid nad toime väikeseid vargusi, enamjaolt poodides ja tanklates. Nende eesmärk oli koguda piisavalt raha ja relvi, et korraldada rünnak [[:en:Eastham_Unit|Easthami vanglale]] ning vabastada vangid. 19. aprillil arreteeriti Bonnie Parker ja Fults, kui nad üritasid röövida tööriistapoest tulirelvi. Parker sai paar kuud hiljem vabaks, kuid Fults pandi vangi ning ta ei liitunud jõuguga uuesti.
 
73. rida ⟶ 74. rida:
 
Viis päeva hiljem, 24. juulil, viibis Barrowide jõuk [[:en:Dexter,_Iowa|Iowa Dexter]]<nowiki/>i asula lähedal oleva Dexfieldi pargi mahajäetud lõbustuspargis. Kuigi Buck tuli vahel teadvusele ning suutis ka rääkida ja süüa, oli suur peahaav ja kaotatud vere hulk olid niivõrd tõsised, et Clyde ja Jones kaevasid talle haua valmis. Peale seda, kui kohalikud märkasid veriseid haavasidemed, olid korrakaitsjad veendunud, et lõbustuspargis viibib Barrowide jõuk. Kohalikud politseinikud ja ca sada muud inimesest piirasid jõuku ja peagi oldi nendega ka tulevahetuses. Clyde Borrow, Parker ja W.D. Jones pääsesid joostes põgenema. Bucki tabas kuul selga ning tema kui ka ta naine võeti korrakaitsjate poolt vahi alla. Buck suri viis päeva hiljem [[:en:Perry,_Iowa|Iowa Perry]] Kingsi Daughtersi haiglas, põhjuseks peahaav ja peale operatsiooni tekkinud [[kopsupõletik]].
 
 
 
Järgmiste nädalate jooksul tegutses järgi jäänud trio nende tavapärasest tegevuspiirkonnast kõvasti eemal – Coloradost lääne pool, Minnesotast põhja pool, Mississippist kagu pool- hoides madalat profiili ja pannes toime väiksemaid röövimisi esmavajaliku tarbeks. Nad täitsid oma arsenali varusid, kui Barrow ja Jones murdsid 20. augustil sisse [[:en:Plattville,_Illinois|Illinoises Plattville’is]] asuvasse relvalaosse, hankides kolm BARi, püstoleid ning suure koguse laskemoona.