Raadio-Elektroonika Tehas: erinevus redaktsioonide vahel

'''Raadio-Elektroonika Tehas''' (lühend: '''RET''') oli Tallinnas aastail 1935–1993 tegutsenud [[raadio |raadio]][[tehas]]<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>.

Ettevõte valmistas peale põhitoodanguks olevate raadiovastuvõtjate [[mähis|mähiseid]]eid, [[induktiivpool]]e, [[transformaator]]eid, [[valjuhääldi|valjuhääldeid]], [[lambipesa|lambipe]]si ja muid [[raadio]]- ja elektritarvete osi. Eritellimisel ehitas RET [[kappraadio]]id, [[Võimendi|võimendeid]], kooliraadiote seadmeid, [[raadiojaam]]ade [[saatejaam]]u (sõjaväele, laevadele jne), [[heliülekanne|heliülekande]] seadmeid (peamiselt sõjaväele), transformaatoreid ja [[paispool]]e (peamiselt [[Riigi Ringhääling]]ule), anoodpinge vibraatormuundureid (vibraator-anoode) patarei- ja akutoitega raadiovastuvõtjatele, mõõteriistu, kantavaid ja [[statsionaarne|statsionaarseid]] [[telegraaf]]i- ja telefonisaatejaamu koos vastuvõtjatega. 1938. aastal sai valmis uus neljakorruseline tootmishoone. 1940. aastal töötas RET-is 250 töötajat.

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses evakueeriti väärtuslikum osa tehase sisseseadest ja osa spetsialistidest [[Omski oblast]]isse, kus tegeleti tankiraadiote väljatöötamise ja tootmisega. Seal väljatöötatud tankiraadiod kuulusid sideulatuse poolest tolle aja maailma parimate hulka. Oma osa selles oli arvatavasti Philipsi ja teiste tuntud elektronlampide valmistajate lampide ja nende USA analoogide kasutamisel, kuid ka väljatöötajate oskustel, mis viisid NSV Liidu autoritunnistustega kaitstud lahendusteni, mis NSV Liidu sõjatehase ja sõjaaja tingimustes ei saanud olla kõigi tegelike autorite nimele vormistatud.

Pärast sõda pöördus suurem osa Omski oblastisse evakueeritud personalist tagasi Eestisse ja tehas jätkas tegevust nime Punane RET all Narva maantee ja Jõe tänava nurgal oleval krundil asunud hoonetes. Tehase toodangu profiili muudeti aga NSV Liidu vajaduste järgi oluliselt. Põhilisteks toodeteks said [[Elektroonsed mõõtevahendid|elektroonsed mõõteriistad]], peamiselt [[Voltmeeter|voltmeetrid]] ja [[Oommeeter|oommeetrid]] ning nende metroloogilise kindlustuse vahendid ([[Kalibraator|kalibraatoridkalibraator]]id). Seda on sageli "sõjatoodanguks" nimetatud. Tuntumad nendest olid lamptehnika ajastul vahelduvvoolu millivoltmeeter MBЛ-3, volt-oommeeter BK 7-9 (1965) jt. Vahelduvvoolu millivoltmeetrite osas sai RET juhtivaks ettevõtteks NSV Liidus.

Transistoridel ja mikroskeemidel teostatud mõõteriistadest olid tuntumad vahelduvvoolu millivoltmeetrid B3-39 jt. Eriliste toodete hulka tuleb lugeda aga tõelise efektiivväärtuse (true RMS) detektoriga voltmeetrid B3-40, B3-42, B3-57 jt, mille kõige tundlikum mõõtepiirkond oli 30 μV ja töösagedusala oli kuni 50 &nbsp;MHz. Väga kasutatav oli ka universaalne voltmeeter В7-26 (1977)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.radiomuseum.org/r/tallinn_universal_voltmeter_7_26_v7_26.html|Pealkiri=Universal voltmeter B7-26 (www.radiomuseum.org)|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Väga eriliseks tooteks olid aga ülitäpsed vahelduvpinge-alalispingemuundurid täpsusega kuni 0,001%, mis põhinesid [[TREKB]] inseneri [[Toom Pungas|Toom Pungase]]e leiutistel. Mainimist väärivad kindlasti ka alalisvoolu mikrovoltmeetrid ([[Rein Kipper]]), vahelduvpingekalibraatorid ([[Tõnis Laud]]), jpt tooted.

Mõõteriistade kõrval toodeti edasi ka raadiovastuvõtjaid. Nendest mudel [[Estonia-2]] sai 1958. aastal Brüsselis toimunud maailmanäitusel "[[Expo 58]]" kuldmedali, arvatavalt peamiselt hea helikõla pärast, mis saavutati spetsiaalse konstruktsiooniga põhivaljuhääldite ja [[Stereofoonia|pseudostereofoonilist]] efekti andvate eraldi lisavaljuhääldite kasutamise teel. Seda vaatamata spetsialisti poolt äraaimatavale põhinemisele sõjaeelsete [[Elektrotehnika Tehased &nbsp;A./S. "ARE"|AS ARE]] raadiovastuvõtjate lahendustele (millele olevat viidanud ka arvatavasti maailmanäitust külastanud [[Endel Are]]).

Tehase uus suur tootmishoone avati Narva maantee ääres [[1960]]. aastal. Kümmekond aastat hiljem laiendati tehast veelgi suurema Jõe tänava tootmishoone ehitamisega. Hiljem ehitati juurde veel üks tootmishoone krundi Ahtri tänava poolsele küljele, milles paiknes ka õhukese kile tehnoloogias mikroskeemide valmistamise üksus..

1980. aasta paiku valmis tehase uus laiatarbetoodangu osakond Lasnamäel Peterburi maantee ääres. Tehase töötajate arv oli siis umbes 3000.

Sel ajal oli tehas kogu NSV Liidus tuntud kõrgema klassi [[Stereofoonia|stereofooniliste]] [[radioola]]de [[Estonia]] tootjana<ref name="Tallinna entsüklopeedia" />. Ilmselt oli RET ka esimene [[Plaadimängija|CD-plaadimängijate]] tootja Nõukogude Liidus. Vähesel määral toodeti ka [[Kassettmagnetofon|kassettmagnetofonekassettmagnetofon]]e "Estonia-210".