Raadio-Elektroonika Tehas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisatud Estonia-210 magnetofon ja B3-40 ja B3-57. |
P →top: pisitoimetamine |
||
1. rida:
'''Raadio-Elektroonika Tehas''' (lühend: '''RET''') oli Tallinnas aastail 1935–1993 tegutsenud [[
OÜ Raadio-Elektrotehnika Tehas (RET) asutati 1935. aastal ettevõttena, mille tegevusalad olid raadio- ja elektritarvete valmistamine ja müümine. Ettevõtte tootmishoone asus [[1938]]. aastast [[Tallinna kesklinn]]as kolmekorruselises kivimajas aadressil [[Villem Reimani tänav|Villem Reimani]] 9. Ettevõtte direktor oli [[Hans Wõrk]], juhatusse kuulusid Hans Wõrk, [[Friedrich Olbrei]], [[Julius Anton]], [[Karl Reinmann]] ja [[Reinhold Saving]].
Ettevõte valmistas peale põhitoodanguks olevate raadiovastuvõtjate [[mähis
Aastal 1940 tehas [[natsionaliseerimine|natsionaliseeriti]], 1940. aasta novembris liideti RET-iga [[Tartu Telefonivabrik]]u raadioosakond, järgmise aasta jaanuaris [[ARE (ettevõte)|Elektrotehnika Tehas ARE]]. "Vastu tulles käitise töötajate üksmeelsele soovile" nimetati tehas [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] määrusega [[3. märts]]ist [[1941]] ümber: Raadio-Elektrotehnika Tehasest RET sai '''Raadiotehas Raadio-Pioneer''' ja hiljem '''Punane RET'''<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>.
[[Pilt:Sampo Panga peakontor Tallinnas, Narva maantee 11, 13. august 2011.jpg|pisi|Danske Banki Eesti filiaali peakontor Tallinnas Narva maantee 11]]
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses evakueeriti väärtuslikum osa tehase sisseseadest ja osa spetsialistidest [[Omski oblast]]isse, kus tegeleti tankiraadiote väljatöötamise ja tootmisega. Seal väljatöötatud tankiraadiod kuulusid sideulatuse poolest tolle aja maailma parimate hulka. Oma osa selles oli arvatavasti Philipsi ja teiste tuntud elektronlampide valmistajate lampide ja nende USA analoogide kasutamisel, kuid ka väljatöötajate oskustel, mis viisid NSV Liidu autoritunnistustega kaitstud lahendusteni, mis NSV Liidu sõjatehase ja sõjaaja tingimustes ei saanud olla kõigi tegelike autorite nimele vormistatud.
[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal läks tehas Saksa firma [[Telefunken]] kasutusse, ja nimeks pandi '''Funktechnische Fabrik Reval'''. Juhatajaks määrati insener Eduard Kokker, kellele oli nõuandjaks Telefunkeni esindaja. Tehas pidi hakkama valmistama raadioseadmeid Saksa [[Kriegsmarine]] sõjaliste vajaduste tarbeks.
Pärast sõda pöördus suurem osa Omski oblastisse evakueeritud personalist tagasi Eestisse ja tehas jätkas tegevust nime Punane RET all Narva maantee ja Jõe tänava nurgal oleval krundil asunud hoonetes. Tehase toodangu profiili muudeti aga NSV Liidu vajaduste järgi oluliselt. Põhilisteks toodeteks said [[Elektroonsed mõõtevahendid|elektroonsed mõõteriistad]], peamiselt [[Voltmeeter|voltmeetrid]] ja [[Oommeeter|oommeetrid]] ning nende metroloogilise kindlustuse vahendid ([[
Transistoridel ja mikroskeemidel teostatud mõõteriistadest olid tuntumad vahelduvvoolu millivoltmeetrid B3-39 jt. Eriliste toodete hulka tuleb lugeda aga tõelise efektiivväärtuse (true RMS) detektoriga voltmeetrid B3-40, B3-42, B3-57 jt, mille kõige tundlikum mõõtepiirkond oli 30 μV ja töösagedusala oli kuni 50
Mõõteriistade kõrval toodeti edasi ka raadiovastuvõtjaid. Nendest mudel [[Estonia-2]] sai 1958. aastal Brüsselis toimunud maailmanäitusel "[[Expo 58]]" kuldmedali, arvatavalt peamiselt hea helikõla pärast, mis saavutati spetsiaalse konstruktsiooniga põhivaljuhääldite ja [[Stereofoonia|pseudostereofoonilist]] efekti andvate eraldi lisavaljuhääldite kasutamise teel. Seda vaatamata spetsialisti poolt äraaimatavale põhinemisele sõjaeelsete [[Elektrotehnika Tehased
Radioola Estonia kõrval hakati 1960. aastatel tootma ka teist olulist laiatarbetoodet – [[Elektriorel|elektronorel]]it [[Retakord]].
Tehase uus suur tootmishoone avati Narva maantee ääres [[1960]]. aastal. Kümmekond aastat hiljem laiendati tehast veelgi suurema Jõe tänava tootmishoone ehitamisega. Hiljem ehitati juurde veel üks tootmishoone krundi Ahtri tänava poolsele küljele, milles paiknes ka õhukese kile tehnoloogias mikroskeemide valmistamise üksus..
Tehasest sai [[Tallinna Tootmiskoondis RET|Tallinna Tootmiskoondise RET]] põhiline osa selle moodustamisel 1970. aasta paiku. Koondisse kuulusid veel [[Tallinna Raadio-Elektroonika Konstrueerimisbüroo]] (TREKB) ja Jõhvi tsehh, kus alguses toodeti RET-i valjuhääldeid, hiljem aga transformaatoreid ja muid elektromehaanilisi komponente.
1980. aasta paiku valmis tehase uus laiatarbetoodangu osakond Lasnamäel Peterburi maantee ääres. Tehase töötajate arv oli siis umbes 3000.
Sel ajal oli tehas kogu NSV Liidus tuntud kõrgema klassi
1992. aastal korraldati ettevõte ümber [[riiklik aktsiaselts|riiklikuks aktsiaseltsiks]]<ref name="Tallinna entsüklopeedia" />. Kuid juba 1993. aastal lõpetas ettevõte majanduslikel põhjustel tegevuse<ref name="Tallinna entsüklopeedia" />.
|