Mõõtevõimendi: erinevus redaktsioonide vahel

Selliste omadustega võimendeid kasutatakse [[mõõtetehnika]]s (näiteks [[mõõtevahend]]ite [[taatlemine |taatlemisel]]), mitmesuguste [[andur]]ite signaali töötlemisel ja mujal, kui on nõutav suur võimenduse seadmise täpsus ja selle ajaline stabiilsus.

Sisendaste on sisendtakistuse suurendamiseks koostatud kahest [[mitteinverteeriv võimendi |mitteinverteerivast võimendist]], mis moodustavad [[diferentsvõimendi]] ja on omavahel sidestatud takisti ''R''_gain kaudu. Väljundaste on inverteeriv diferentsvõimendi, millel on suur CMRR ja väike väljundtakistus. Takistuse ''R''_gain muutmisega reguleeritakse mõõtevõimendi pingevõimendust. Selle takistuse väärtus on koodjuhitav, et kasutaja saaks fikseerida rakenduse jaoks vajaliku võimendusteguri väärtuse.

Praktiliselt realiseeritavad võimendusteguri väärtused ulatuvad tuhandetesse seadetäpsusega ''ca'' 0,1 %. Töösagedusala võib ulatuda kuni 1 gigahertsini, kuid seda vaid võimenduse arvel, sest operatsioonvõimendil põhinevatel võimenditel sõltub töösagedusala laius võimendusest.

Ühissignaali nõrgendustegur (CMRR) võib madalatel sagedustel ulatuda väärtuseni 1 000 000 (120 dB), kuid tavaliselt jääb see 100 000 (100 dB) kanti ja kõrgetel sagedustel väheneb oluliselt, nii et megahertside alas loetakse tihti küllalt heaks ka tulemust 100 (40 dB).

Mõõtevõimendi nullinihe ja müratase on määratud kasutatavate diferentsvõimendite omadustega.

Algselt realiseeriti mõõtevõimendeid diskreetkomponentidel ([[elektronlamp]]idel ja [[transistor]]idel). Alates 1970ndatest aastatest põhinevad mõõtevõimendid peamiselt [[operatsioonvõimendi]]teloperatsioonvõimenditel.