Petroskoi ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '==Ajalugu== Arheoloogilised leiud on tuvastanud praeguse linna asupaigas kuni seitsme tuhande aasta taguse asula olemasolu ning keskajal oli siin mitu järveäärset...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
▲Arheoloogilised leiud on tuvastanud praeguse linna asupaigas kuni seitsme tuhande aasta taguse asula olemasolu ning [[Keskaeg|keskajal]] oli siin mitu järveäärset küla. Linna piires on XVI sajandist teada küla ''"на Соломене озере"'' (karjalakeelsest sõnast ''salmi'', 'väin'). Hiljem kandis see küla vene allikates ''Solomennoje'' nime (praegune Petroskoi Solomennoje elamurajoon), ning sama sajandi lõpul asetas flaami kartograaf [[Abraham Ortelius]] oma kaardile praeguse Petroskoi alale asula nimega ''Onegaborg''.
11. septembril 1703 asutas [[Aleksandr Menšikov|vürst Menšikov]] '''Petrovskaja Sloboda''' nimelise asula. Menšikov tegi seda tsaar [[Peeter Suur]]e tarvis, kellele oli vaja uut rauavalamistehast, et toota [[Läänemere laevastik]]ule suurtükke ja ankruid [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal (1700–1721). Alguses kandis rauavalamistehas nime ''Šuiski zavod'' (tõlkes 'Šuja tehas', [[Šuja (jõgi)|Šuja]]-nimelise jõe järgi), kuid aastakümme hiljem sai see valitseva monarhi järgi nime ''Petrovski zavod'' ('Peetri tehas'). Sellest on tuletatud ka linna praegune venekeelne nimi ''Petrozavodsk''.
12. rida ⟶ 11. rida:
1777. aasta Katariina munitsipaalreformi ajal sai Petrovskaja Sloboda linna õigused ja vene keeles uue nime '''Petrozavodsk'''. Ehitati [[neoklassitsistlik]] linnakeskus, mis keskendus äsja planeeritud Ümmargusele Väljakule. 1784. aastal oli Petroskoi piisavalt suur, et tõrjuda kõrvale senine halduskeskus [[Aunus]]. Ehkki keiser [[Paul I]] kaotas [[Aunuse kubermang]]u, taastati see eraldi kubermanguna 1801. aastal ja Petroskoist sai selle halduskeskus.
===Soome okupatsioon 1941–1944===
[[Jätkusõda]] jõudis Petroskoisse [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1941]]. Petroskoi nimetati ümber '''Äänislinnaks''' (rootsi keeles ''Onegaborg''). Esmakordselt kasutati uut nime 8. augustil Ida-Karjala sõjaväevalitsuses, ametlikult jõustus nimemuudatus [[12. oktoober|12. oktoobril]] 1941.
1942. aasta aprillis tähistas Äänislinnas oma 20-aastast juubelit [[Akadeemiline Karjala Selts]].
Viimane
===Nõukogude käsitlusi Soome okupatsioonist===
[[Jätkusõda]] jõudis Petrozavodskisse [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1941]]. Petrozavodsk nimetati ümber '''Äänislinnaks''' (rootsi keeles ''Onegaborg''). Esmakordselt kasutati uut nime 8. augustil Ida-Karjala sõjaväevalitsuses, nime väljamõtlejaks olevat olnud kapten Eino Leskinen. Ametlikult jõustus nimemuudatus [[12. oktoober|12. oktoobril]] 1941, kui algas piirkonna soomestamise kampaania. Kampaania korras muudeti ka muid kohanimesid, näiteks nimetati Petrozavodski peaväljak Kirovi väljak ümber Vabaduse väljakuks.
Oma positsioonide kinnitamisel oli linna garnisonis kuni 15 000 sõjaväelast ja sama arvukalt oli laagrites ka kinnipeetuid. Soome [[okupatsioon]] Petroskois kestis 1001 päeva. Selle aja jooksul rajati kuus [[koonduslaager|koonduslaagrit]], millest sõja lõpuni tegutses neli. Kohalike elanike registreerimisel andis Äänislinna sõjaväestaap elamislubadeks soomeugrilastele rohelise ja slaavlastele punase isikutunnistuse. Jagati toidukaarte, soomeugrilastele pakuti enam võimalusi kui venelastele. Tänaval liikudes pidid slaavlased kandma punast käelinti ja nende lapsi ei lubatud linnakooli.
1942. aasta aprillis tähistas Äänislinnas oma 20-aastast juubelit [[Akadeemiline Karjala Selts]]. Osales üle 300 noore ohvitseri, kes soovisid rajada [[Suur-Soome]] riiki Ida-Karjala jt soome-ugri taustaga alade liidendamisel [[Soome]]ga.
▲Viimane rong taganejatega lahkus Äänislinnast [[27. juuni]]l [[1944]] kell 21.30. Esimesed [[punaarmee]]lased jõudsid linna laevaga [[28. juuni]]l 1944 kell 10 hommikul.
==Viited==
{{viited}}
| |||