Petroskoi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandasin sõnastust
Resümee puudub
18. rida:
| asendikaart = Venemaa/Karjala
}}
[[File:Skulptor Ivan Šreder, arhitekt Ippolit Monigetti.jpg|thumb|[[Peeter Suur]]e ausammas Petroskois. Kujur [[Johann Schröder]], arhitekt [[Ippolito Monighetti]]. 1873.<br>Foto: [[Aleksander Kaasik]]. 14. september 2012]]
'''Petroskoi''' ([[karjala keel|karjala]], [[soome keel|soome]] ''Petroskoi''; [[vene keel|vene]] ''Петрозаводск''; Teise maailmasõja aegne soomekeelne nimi '''Äänislinna''') on [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigi]] pealinn [[Venemaa]]l [[Äänisjärv]]e läänekaldal. Halduslikult moodustab [[Petroskoi linnaringkond|Petroskoi linnaringkonna]].
[[File:Skulptuur paigutati kaldapealsele 1991 aastal..jpg|thumb|[[Rafael Consuegra]] "Kalurid" [[OnegaÄänisjärv]]e kaldal. Skulptuur paigutati kaldapealsele 1991 aastal.<br>Foto: [[Aleksander Kaasik]]. 14. september 2012]]
'''Petroskoi''' ([[karjala keel|karjala]], [[soome keel|soome]] ''Petroskoi''; [[vene keel|vene]] ''Петрозаводск''; Teise maailmasõja aegne soomekeelne nimi '''Äänislinna''') on [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigi]] pealinn [[VenemaaÄänisjärv]]le läänekaldal [[ÄänisjärvVenemaa]]e läänekaldall. Halduslikult moodustab see [[Petroskoi linnaringkond|Petroskoi linnaringkonna]].
 
==Ajalugu==
Arheoloogilised leiud on tuvastanud praeguse linna asupaigas kuni seitsme tuhande aasta taguse asula olemasolu ning [[Keskaeg|keskajal]] oli siin mitu järveäärset küla. Linna piires on XVI sajandist teada küla ''"на Соломене озере"'' (karjalakeelsest sõnast ''salmi'', 'väin'). Hiljem kandis see küla vene allikates ''Solomennoje'' nime (praegune Petroskoi Solomennoje elamurajoon), ning sama sajandi lõpul asetas flaami kartograaf [[Abraham Ortelius]] oma kaardile praeguse Petroskoi alale asula nimega ''Onegaborg''.
 
11. septembril 1703 asutas vürst [[Aleksandr Menšikov|vürst Menšikov]] 'Peetri aleviku' (vene keeles ''Petrovskaja Sloboda''' nimelise asula). Menšikov tegi seda tsaar [[Peeter Suur|Peetri]]e tarvisülesandel, kelleleet olitoota vajauues uut rauavalamistehast, et tootarauatehases [[BaltiLäänemere laevastik]]ule suurtükke ja ankruid [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal (1700&ndash;1721) suurtükke ja ankruid. Alguses kandis rauavalamistehastehas nime ''ŠuiskiŠuja zavod'tehas' (tõlkesvene keeles 'Šuja'Šuiski tehaszavod'', [[Šuja (jõgi)|Šuja]]-nimelise jõe järgi), kuid aastakümme hiljem sai see valitseva monarhi järgi nime ''Petrovski zavod'' ('Peetri tehas'). Sellest(vene on tuletatud ka linna praegune venekeelne nimikeeles ''PetrozavodskPetrovski zavod'').
 
1777. aasta Katariina munitsipaalreformi ajal sai PetrovskajaPeetri Slobodaalevik linna õigused ja uuevene keeles nime '''Petrozavodsk''' (tuletatud Peetri tehasest). Ehitati [[neoklassitsistlik]] linnakeskus, mis keskenduslähtus äsjaÜmmargusest planeeritud Ümmargusele Väljakuleväljakust. 1784. aastal oli PetrozavodskPetroskoi piisavalt suur, et tõrjuda kõrvale senine halduskeskus [[Aunus]] (Olonets). Ehkki keiser [[Paul I]] kaotas [[Aunuse rajoon|Olonetsi kubermangukubermang]]u, taastati see eraldi kubermanguna 1801. aastal ja PetrozavodskistPetroskoist sai selle halduskeskus.
1717. aastaks oli Petrovskaja Sloboda kasvanud Karjala suurimaks asulaks, kus elas umbes 3500 inimest, oli puulinnus, turuhoone ning majad tsaarile ja Menšikovile. Linna tuntuim vaatamisväärsus oli Püha Peetri ja Pauli puukirik, mis oli ümber ehitatud aastal 1772 ja renoveeritud 1789. Kirik säilitas oma algupärase [[ikonostaas]]i, kuni see Peetri valitsemisaja reliikvia hävis tules 30. oktoobril 1924.
 
==Rahvastik==
Pärast Peetri surma vähenes Petrovskaja Sloboda rahvastik tunduvalt ja tehas käis alla. See suleti aastal 1734, kuigi välismaised töösturid pidasid läheduses vasetehaseid.
[[2002]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Petroskoi elanikest [[venelased|venelasi]] 81,8%, [[karjalased|karjalasi]] 5,1%, [[soomlased|soomlasi]] 2,8%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 2,7%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 2,3% ja [[vepslased|vepslasi]] 1,0%.
 
==Haridus ja kultuur==
Tööstus elavnes jälle 1773. aastal, kui [[Katariina Suur]] rajas uue rauavalamistehase [[Lososinka jõgi|Lososinka jõe]] ülemjooksule. Tehas sai nimeks ''Aleksandrovski zavod'' ('Aleksandri tehas') [[Aleksander Nevski]] järgi, keda peeti piirkonna [[kaitsepühak]]uks, ja see oli mõeldud tootma kahureid käimasolevate [[Vene-Türgi sõjad|Vene-Türgi sõdade]] jaoks. Seda kaasajastati ja laiendati [[Charles Gascoigne]]'i järelevalvel 1787&ndash;1796. Kohalike ametimeeste väitel "maailma esimene [[raudtee]]" (чугунный колесопровод) pühitseti Aleksandri tehase poolt tööstuslikku kasutusse 1788. aastal.
Petroskois ilmub muuhulgas [[Vepsa keel|vepsakeelne]] ajaleht [[Kodima]] ja mitmekeelne lasteajakiri [[Kipinä (ajakiri)|Kipinä]].
 
*Linnas tegutseb 1940. aastal rajatud [[Petroskoi Riiklik Ülikool]].
1777. aasta Katariina munitsipaalreformi ajal sai Petrovskaja Sloboda linna õigused ja uue nime '''Petrozavodsk'''. Ehitati [[neoklassitsistlik]] linnakeskus, mis keskendus äsja planeeritud Ümmargusele Väljakule. 1784. aastal oli Petrozavodsk piisavalt suur, et tõrjuda kõrvale senine halduskeskus [[Aunus]] (Olonets). Ehkki keiser [[Paul I]] kaotas [[Aunuse rajoon|Olonetsi kubermangu]], taastati see eraldi kubermanguna 1801. aastal ja Petrozavodskist sai selle halduskeskus.
 
===Soome okupatsioon===
[[Jätkusõda]] jõudis Petrozavodskisse [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1941]]. Petrozavodsk nimetati ümber '''Äänislinnaks''' (rootsi keeles ''Onegaborg''). Esmakordselt kasutati uut nime 8. augustil Ida-Karjala sõjaväevalitsuses, nime väljamõtlejaks olevat olnud kapten Eino Leskinen. Ametlikult jõustus nimemuudatus [[12. oktoober|12. oktoobril]] 1941, kui algas piirkonna soomestamise kampaania. Kampaania korras muudeti ka muid kohanimesid, näiteks nimetati Petrozavodski peaväljak Kirovi väljak ümber Vabaduse väljakuks.
 
1942. aasta aprillis tähistas Äänislinnas oma 20-aastast juubelit [[Akadeemiline Karjala Selts]]. Osales üle 300 noore ohvitseri, kes soovisid rajada [[Suur-Soome]] riiki Ida-Karjala jt soome-ugri taustaga alade liidendamisel [[Soome]]ga.
 
Oma positsioonide kinnitamisel oli linna garnisonis kuni 15&thinsp;000 sõjaväelast ja sama arvukalt oli laagrites ka kinnipeetuid. Soome [[okupatsioon]] Petrozavodskis kestis 1001 päeva. Selle aja jooksul rajati kuus [[koonduslaager|koonduslaagrit]], millest sõja lõpuni tegutses neli. Kohalike elanike registreerimisel andis Äänislinna sõjaväestaap elamislubadeks soomeugrilastele rohelise ja slaavlastele punase isikutunnistuse. Jagati toidukaarte, soomeugrilastele pakuti enam võimalusi kui venelastele. Tänaval liikudes pidid slaavlased kandma punast käelinti ja nende lapsi ei lubatud linnakooli. Keelati välja anda trükiseid, pidada koosolekuid ja rühmadesse koguneda. Sõdurid toimetasid linnas läbiotsimisi ja elanikelt võeti ära toiduaineid, mis olid üle lubatud normi. Trofeedena võeti kaasa ka meeldima hakanud esemeid, see oli sõjaväestaabi poolt ametlikult keelatud, ent üleastunuid ei karistatud. Omandiga seotud kurjategijaid karistas tsiviilkohus, rindejoone ületajatele ja spioonidele määras sõjaväe välikohus surmanuhtluse. Sõjaväe valitsemisele allus kogu linn. Suur osa vene rahvusest elanikke paigutati koonduslaagritesse. Kõrvuti venelastega vangistati ka poliitiliselt mitteusaldusväärseks peetud karjalasi. Massihukkamisi ega genotsiidi koonduslaagrites ei esinenud, küll rakendati aga karistusena peksu.. Esines nälga suremist, nõrgemaid võttis [[tüüfus]], [[tuberkuloos]] ja üldhaigused. Äänislinnas suri iga kahekümnes inimene, laagrites iga viies.
Viimane rong taganejatega lahkus Äänislinnast [[27. juuni]]l [[1944]] kell 21.30. Esimesed [[punaarmee|punaarmeelased]] jõudsid linna laevaga [[28. juuni]]l 1944 kell 10 hommikul.
 
==Transport==
Linna läbivad [[Murmansk]]it [[Moskva]] ja [[Peterburi]]ga ühendav raudtee (valmis [[1914]]) ja maantee. Linnast 12 km kaugusel loodes asub [[Petroskoi lennujaam]].
 
==GaleriiViited==
<gallery widths="290" heights="193">
Skulptor Ivan Šreder, arhitekt Ippolit Monigetti.jpg|Peeter Suure ausammas Petroskois
Skulptuur paigutati kaldapealsele 1991 aastal..jpg|Rafael Consuegra "Kalurid" [[Onega]] kaldal
</gallery>
 
[[2002]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Petroskoi elanikest [[venelased|venelasi]] 81,8%, [[karjalased|karjalasi]] 5,1%, [[soomlased|soomlasi]] 2,8%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 2,7%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 2,3% ja [[vepslased|vepslasi]] 1,0%.
 
Petroskois ilmub vepsakeelne ajaleht [[Kodima]] ja mitmekeelne lasteajakiri [[Kipinä (ajakiri)|Kipinä]].
 
== Vaata ka ==
*[[Petroskoi Riiklik Ülikool]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
*[http://www.youtube.com/watch?v=4-YoeK7v_yY Soome kroonikafilm Äänislinna vallutamisest ]
*[http://www.youtube.com/watch?v=LFtR0znJhQc Soome sõjaväekroonika 1941]
*Юкка Куломаа "Финская оккупация Петрозаводска."Verso", Петрозаводск, 2006, sõnavabaduse piiramine, lk 45-46
*Юкка Куломаа "Финская оккупация Петрозаводска."Verso", Петрозаводск, 2006, lendleht, lk 255
 
==Kirjandus==
*[[Aleksander Kaasik]]. "Vabaduse mõtteis Karjalas.". ISBN 978-9949-30-997-9
*[http://www.worldcat.org/title/aanislinna-petroskoin-suomalaismiehityksen-vuodet-1941-1944/oclc/609341118?referer=di&ht=edition Jukka Kulomaa”Äänislinna: Petroskoin suomalaismiehityksen vuodet 1941-1944.” SHS Helsinki, 1989]
* [http://elibrary.karelia.ru/book.shtml?id=16182 Юкка Куломаа "Финская оккупация Петрозаводска. "Verso" Петрозаводск, 2006]
 
== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Petrozavodsk}}
*[http://www.petrozavodsk-mo.ru/ Petroskoi koduleht] (vene ja inglise keeles)
* [http://rupor.sampo.ru/topic/36415 Soome okupatsiooni lõpp] (vene keeles)
{{RUSkarjala}}
[[Kategooria:Petroskoi]]
 
[[Kategooria:Aunuse kubermang]]
[[Kategooria:Karjala Vabariigi linnad]]