Maarja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jed (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
P link par (+ masintoim)
2. rida:
{{toimeta}}
[[Pilt:Raffael6.jpg|pisi|[[Raffael]]. [[Sixtuse madonna]]. 1512–1513. Üks tuntumaid Maarja kujutisi]]
'''Maarja''' (''Mariam'': kreeka Μαριάμ, heebrea מרים , aramea ܡܪܝܡ) on [[Uus Testament|Uues Testamendis]] mainitud [[Jeesus]]e ema.
 
Mk 1:9 järgi elas ta koos oma abikaasa [[Joosep Naatsaretist|Joosepi]] ja teiste kaaskondlastega [[Galilea]] väikelinnas [[Naatsaret]]is. Maarjat austatakse [[kristlus]]es eriti [[Jeesus Kristus|Jeesuse Kristuse]] emana ja teda mainitakse ka [[Koraan]]is Jeesuse emana.
11. rida:
 
==Nimi==
Eestipärane nimi Maarja pärineb nimest [[Maria (eesnimi)|Maria]], mis on heebrea nime [[Mirjam]] (Miriam; 'kibedus, kurbus') kreeka- ja ladinapärane kuju.<ref name="Komm">[http://www.bibelkommentare.de/index.php?page=dict&article_id=114 Bibellexikon: Artikkel "Mirjam"]</ref> See oligi tõenäoliselt Maarja algupärane nimi. [[Tanah]]is kannab seda nime kaks isikut. Selle esimene, väljapaistev kandja on [[prohvet]] ja [[Mooses]]e õde [[Mirjam]], kelle kiidulaulu 2Ms 15:1–21, mida peetakse kuuluvat [[Toora]] vanimate osade hulka. Veel ühte Mirjamit mainitakse [[1. Ajaraamat]]us 4:17.
 
Ka Uuest Testamendist on teada teisigi Maarja-nimelisi naisi (Mk 15:40), sealhulgas [[Maarja Magdaleena]] ja [[Maarja, Kloopase naine]] (keda enamasti samastatakse kellegi Jaakobuse emaga), kes kuulusid [[Jeesuse jüngrid|Jeesuse jüngrite]] hulka. Uue Testamendi kreekakeelses algtekstis nimetatakse Jeesuse ema Mariám (Μαριάμ), harvem ''María'' (Μαρία). Ladina tõlgetes on nimi alati ''Maria''.
 
[[Sünoptilised evangeeliumid]] nimetavad Jeesuse ema nimepidi (eestikeelsetes piiblitõlgetes: Maarja); [[Johannese evangeelium]]is Jeesuse ema nimepidi ei nimetata. Seevastu Jh 19:25 öeldakse: ''Aga Jeesuse risti juures seisid tema ema ja tema ema õde Maarja, Kloopase naine, ja Maarja Magdaleena'', mistõttu ei saaks Jeesuse ema nimi olla sama mis tema õel.
 
Ka [[islam]]is on Jeesuse ema tuntud [[Maryam]]i (مريم) nime all.<ref name="bauschke">Martin Bauschke. ''Der Sohn Marias. Jesus im Koran,'' Darmstadt 2013. lk 22j.</ref>
25. rida:
[[Evangeelium]]ides ei esitata Jeesuse ema [[biograafia]]t, vaid temast räägitakse seoses [[Jeesus]]ega. Ta esineb vähestes [[kirjakoht]]ades, enamasti kõrvaltegelasena. Enamikus Uue Testamendi raamatutes teda ei mainita. Uues Testamendis tema kohta öeldu ajaloolisus on vaieldav.
[[Pilt:Annunciation by El Greco (1570-1575, Prado).jpg|pisi|[[El Greco]]. "Maarja kuulutus". [[Museo del Prado]], [[Madrid]]]]
Jeesuse lapsepõlvelugudes ([[Luuka evangeelium]]i ja [[Matteuse evangeelium]]i esimeses kahes peatükis) räägitakse Maarja osast [[Iisraeli rahvas|Iisraeli rahva]] [[õndsuslugu|õndsusloos]]. [[Juudid|Juuditar]] Maarja elas koos oma vanematega [[Naatsaret]]is. Teda nimetatakse [[kihlus|kihlatud]] naiseks: ta kihlus Joosepiga. Mõlemad olid pärit kuningas [[Taavet]]i soost.
 
Luuka evangeeliumi (1:26–38) järgi külastas teda varsti pärast seda [[ingel]] [[Gabriel]], kes tervitas teda kui armuleidnut (κεχαριτωμένη, ''kecharitōménē'', passiivi perfekti kesksõna sõnast χαριτῶ (''charitō''; 'teen meeldivaks') ning kuulutas talle, et ta toob ilmale Iisraeli rahva oodatud [[messias|messia]] ja [[Jumala Poeg|Jumala Poja]] ([[Maarja kuulutus]]): ''Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli [[Galilea]] külla, mille nimi on Naatsaret, neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja. Tema juurde tulles ütles Gabriel: "Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!"<ref>Neid sõnu kasutatakse [[Maarja austamine|Maarja austamisel]] [[palve]]na ([[katoliku kirik]]us "[[Ave Maria]]" algus).</ref> Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada. Ja ingel ütles talle: "Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu." Aga Maarja küsis inglilt: "Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud? Ja ingel vastas talle: "Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks. Ja vaata, ka su sugulane [[Eliisabet]] on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks, sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu." Aga Maarja ütles: "Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!" Ja ingel läks ära tema juurest.''
 
Peagi pärast kuulutust asus Maarja kaugele teekonnale, et külastada oma rasedat sugulast [[Eliisabet]]ti, kes elas oma abikaasa [[Sakarias]]ega. Kui ta nende kotta jõudes Eliisabetti teretas, austas too teda oma Issanda emana ja Maarja vastas talle Issanda kiituslauluga ([[Maarja kiituslaul]]), mis katoliku kirikus kannab nime [[Magnificat]] (Lk 1:39–55): ''Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna ja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti. Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu ja hüüdis suure häälega: "Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili! Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde? Sest vaata, kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast. Ja õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on kõnelnud." Ja Maarja ütles: "Mu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast, sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved, sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad. Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt. Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke, näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt. Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust, nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti."'' Umbes kolme kuu pärast pöördus Maarja tagasi Naatsaretti (Lk 1:56): ''Ja Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus siis tagasi koju.''
 
[[Matteuse evangeelium]]is (1:18–25) kujutatakse edasisi sündmusi valdavalt Joosepi vaatepunktist: ''Jeesuse Kristuse sündimisega oli aga nõnda. Tema ema Maarja, kes oli Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab Pühast Vaimust last. Tema mees Joosep aga, kes oli õiglane ega tahtnud teda avalikult häbistada, võttis nõuks ta salaja minema saata. Aga kui ta seda mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: "Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pattudest." Kõik see sündis, et läheks täide, mida Issand on rääkinud prohveti kaudu: "Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja teda hüütakse nimega Immaanuel", see on tõlkes: Jumal on meiega. Kui Joosep unest ärkas, tegi ta nõnda, nagu Issanda ingel oli teda käskinud. Ta võttis oma naise enese juurde, ent ei puutunud temasse, enne kui Maarja oli poja ilmale toonud. Ja ta pani lapsele nimeks Jeesus.''
35. rida:
===Neitsisünd===
[[Uus Testament|Uue Testamendi]] tekstides on ka eri arusaamad Maarja rasestumisest ja sünnitamisest.
Piiblikriitilised teoloogid väidavad, et probleemne Jeesuse neitsisünni arusaam tekkis tõlkeeksituse ja kreeka müüditraditsioonide mõjul. Teave, et noor naine rasestub ja sünnitab on koos ühes lauses, mis tekitab eksliku ettekujutuse võimaluse nagu neitsi sünnitaks. Luuka evangeeliumi (1:31) järgi: ''Sa rasestud, tood ilmale poja ja paned temale nimeks Jeesus''. Matteuse evangeeliumis (1:18) alguses väljendub probleem selles, et kihlatu on enne Joosepiga kooselamist rasedaks jäänud.{{lisa viide}}
 
Markuse evangeelium kannab hoopis vanemat, juudakristlaste mõtet, et Jeesus sai Jumala Vaimu ristimise, mitte neitsisünni läbi. Hellenismi müüditraditsioonide ja idamaade kultuste mõjul sai riigikirikus valitsevaks viimane arusaam.{{lisa viide}}
41. rida:
[[Riho Saard]] arutab teose "Kristluse ajalugu selle algusest tänapäevani" (2013) alguses võimaluse üle, et Maarja sai lapse preestrilt ja seetõttu käis 12-aastane [[Jeesus]] templis isa otsimas.
 
Antiikaja lõpu rabide kirjanduses on pakutud võimalust, et Jeesuse pärisisa oli roomlane, aga see ei klapi ajaliselt.
 
[[Algkristlus|Algristlased]] pidasid Joosepit Jeesuse pärisisaks ja see oli kooskõlas tollase perekonnaõigusega.