Ilse Erm: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Ilse Erm''' (aastani 1933 Reisberg; 26. aprill 1906 [[Lüganuse]] küla, [[Püssi]] vald, [[Virumaa]] – 2. juuli 2003 [[Tallinn]]) oli eesti pedagoog
Ilse Ermi õpilaste seas on olnud [[Arnold Green]], [[Rudolf Karelson]], [[Aino Kiigemägi]], [[Kalle Kurg]], [[Aime Kuulbusch]], [[August Luur (ajakirjanik)|August Luur]], [[Uno Naissoo]], [[Vardo Rumessen]], [[Rein Sander]], [[Boris Tamm]] ja [[Urve Tauts]].<ref>Ilse Erm. "Minu tööst eesti keele ja kirjanduse õpetajana." ''[[Emakeele Seltsi Aastaraamat]]'', 22 (1976), lk 210, 212. ▼
</ref>▼
==Õpingud==
12. rida ⟶ 7. rida:
==Töö==
1933. aastal asus Ilse Erm seoses abiellumisega [[Rakvere|Rakverre]], kus ta töötas aastast 1938 [[Rakvere Ühisgümnaasium]]i eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Elanud sõja ajal vahepeal Pärnumaal abikaasa venna talus, siirdus Ilse Erm oktoobris 1944 Pärnusse, kus talle pakuti tööd linna haridusosakonna inspektorina. Samast ajast asus Ilse Erm tööle ka [[Pärnu Ühisgümnaasium|Pärnu 1. Keskkoolis]], loobudes inspektorikohast 1945. aastal. Ilse Erm töötas Pärnu 1. Keskkoolis 1963. aastani.
Oluline osa õpetaja Ilse Ermi tööst oli klassiväline. Alustanud vallakoolis ja kõrgemas algkoolis soololaulu ja deklameerimisega, jätkas Ilse Erm Tartus näitekunstikursustega, kus lektoriteks olid [[Aino Suits]], [[Eduard Türk]], [[Juhan Sütiste]], [[Viktor Hion]], [[Karl Ader]] jt. Ta mängis [[Vanemuine (teater)|teatris Vanemuine]] toimunud üliõpilaste etendustes, osales [[Tiina Kapper]]i tantsutrupis ja esines deklamatsioonidega [[Naisüliõpilaste Selts]]is.<ref>Erich Strickholm. "Tagasivaade teeneka õpetaja eluteele." – Almanahhis: Vesteid (Pärnu Poistekooli vilistlaste vesteid). Nr. 3, Tallinn, detsember 2003. Väljaandja [[Pärnu Ühisgümnaasium]]i vilistlaskogu. Koostajad Elmar Joosep, Viljar Raidam ja Erich Strickholm. Lk. 8–9.</ref> See kõik kandus hiljem tema õpetajategevusse: Ilse Ermi eestvõttel loodi koolivälisel ajal hulgaliselt lavastusi jm. "Tööpäevad venisid - - - südaööni, sest õpetaja, kes polnud kunagi seadnud endale eesmärgiks mugavat äraelamist luua, pidas üsna loomulikuks, et õhtutundidel tehti näidendi proove küll kooli saalis, küll õpetaja oma korteris."<ref>A.Vinn. "Südame ja hingega." – Pärnu Kommunist 2.10.1966.</ref>
"Ilse Erm jäi truuks oma ärkamisaegse isa ideaalidele, kes oli eesti rahvavalgustaja, kuid kel tuli laulda hümni ka vene tsaarile. - - - Jäiga
▲Ilse Ermi õpilaste seas on olnud [[Arnold Green]], [[Rudolf Karelson]], [[Aino Kiigemägi]], [[Kalle Kurg]], [[Aime Kuulbusch]], [[August Luur (ajakirjanik)|August Luur]], [[Uno Naissoo]], [[Vardo Rumessen]], [[Rein Sander]], [[Boris Tamm]] ja [[Urve Tauts]].<ref>Ilse Erm. "Minu tööst eesti keele ja kirjanduse õpetajana." ''[[Emakeele Seltsi Aastaraamat]]'', 22 (1976), lk 210, 212.
▲</ref>
==Tunnustused==
22. rida ⟶ 20. rida:
==Isiklikku==
Ilse Ermi isa oli [[Mihkel Reisberg]] (1865–1915), Püssi vallakooli õpetaja, Lüganuse kiriku koorijuht ja orelimängija ning kultuuriaktivist, kelle algatusel loodi Lüganuse Haridussselts, asutati kõrgem algkool, laulukoorid ja
Ilse Erm oli abielus kooliõpetaja [[Jüri Erm]]iga. Neil sündisid poeg [[Ants Erm (keemik)|Ants]] (keemik) ning tütred [[Kadri Siimer|Kadri]] (keemik) ja [[Anne Erm|Anne]] (muusikategelane).
Ilse Erm on maetud [[Pärnu Metsakalmistu]]le.
==Viited==
|