Bolševikud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
5. rida:
{{Marksism}}
 
'''Bolševikud''' ehk '''enamlased''' ([[vene keel]]es ''большевики'') olid [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] radikaalse tiiva esindajad. [[VSDTP II Kongress]]il [[1903]]. aastal said radikaalsed sotsiaaldemokraadid, keda juhtis [[Vladimir Lenin]], partei keskorgani valmisel häälteenamuse. Sellest tulebki nimetus "enamlased". Vähemusse jäänud vastaseid hakati nimetama [[menševik]]eks ehk [[vähemlased|vähemlasteks]].
 
Sotsiaaldemokraadid hindasid aastatel 1905–1907 alanud revolutsioonilist liikumist kui kodanlik-demokraatlikku revolutsiooni, mis oli suunatud tsaari isevalitsuse nõrgestamisele, mitte aga [[klassivõitlus]]est lähtuvat [[proletariaadi diktatuur]]i kehtestamisele. Bolševike arvates pidi antud revolutsiooniline liikumine üle kasvama sotsialistlikuks, menševikud aga arvasid, et Venemaa peab enne sotsialismi läbima rea reforme. Samuti olid bolševikud ja menševikud eriarvamusel VSDTP organisatsioonilise ülesehituse suhtes: bolševikud ja Lenin arvasid, et partei peab olema rangelt tsentraliseeritud, sõjaväetüüpi organisatsioon, mis võimaldaks saavutada peale taktikaliste eesmärkide ka strateegilisi eesmärke (proletariaadi maailmarevolutsioon jne).
 
12. rida ⟶ 13. rida:
Bolševikud pidasid erinevalt menševikest revolutsiooonilise liikumise peajõuks töölisklassi, proletariaadi diktatuuri võimu aluseks ja sotsialismi ehitamise põhitingimuseks pidasid nad töölisklassi ja talurahva liitu.
 
EnamlasteBolševike võitlus vähemalaste vastu lõppes [[VSDTP VI Kongress]]il [[1912]]. aastal sellega, et vähemlased heideti parteist välja.
 
== Vaata ka ==
* [[NLKP]]
 
[[Kategooria:20. sajand Venemaal‎]]