Mustpeade maja: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib hoonest Tallinnas; hoone kohta Riias vaata artiklit [[Riia mustpeade maja]]
{{Hoone
|Nimi = Mustpeade maja
31. rida ⟶ 30. rida:
}}
[[Pilt:MustpeadeVennaskonnaHooned.Tallinn.jpg|pisi|püsti|Mustpeade vennaskonna hoone]]
'''
Mustpeade maja asub Pika tänava ja [[Pühavaimu tänav]]a vahelisel kõrgendikul ja on loodusliku asendi tõttu mitmetasandiline, Pika tänava pool asuvad hoone ruumid moodustavad hoone alates 3. korrusest, samas aga Pühavaimu tänava poolsed 1. ja 2. korruse.
Hoones on neli saali: Valge saal, Olavi saal, Vennaste saal ja Keldrisaal.<ref>[http://www.filharmoonia.ee/mustpeademaja/ruumide-rent/ruumide-rent Ruumide rent]. Mustpeade maja, vaadatud 26.04.2019.</ref>
== Ajalugu ==
[[Pilt:Mustpeade epitaaf, TLM 4938 Mustpeade epitaaf.jpg|pisi|püsti|Lambert Glandorp. Mustpeade epitaaf]]
[[Mustpeade vennaskond]]a Tallinnas on esmakordselt mainitud [[1400]]. aastal ja selle tekke ajaks loetakse [[1399]]. aasta. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende [[Suurgild]]i vastuvõtmist ja välismaiseid kaupmehi, kes viibisid küll pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku [[Püha Mauritius]]ega, kes legendi järgi oli [[Aafrika]]st pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärk. Vennaskond oli tegev ainult [[Eesti]] ja [[Läti]] aladel (Tallinnas, Riias ja Tartus), mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940. aastatel. 1990. aastate lõpus esitasid vennaskonna esindajad oma endise maja tagastamise taotluse ja sellest alates käib kohtuvaidlus taotluse õiguspärasuse üle. Tagastamise vastuargumentideks on maja mahukas ümberehitamine pärast vennaskonna lahkumist ja maja kasutamine linnale olulise kultuurikeskusena.
43. rida ⟶ 44. rida:
[[1597]]. aastal tehti suurem ümberehitus, mille käigus kujundati [[fassaad]] [[Madalmaad]]e renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb [[1640]]. aastatest. Olevi gildilt ostetud kahelöövine ja võlvitud gildisaal on pärit [[15. sajand]]ist.
Järgmine suur ümberehitus tehti hoones [[1908]]. aastal, ent see puudutas vaid interjööri, mis sai uusklassitsistliku välimuse. 1970. aastate lõpus võeti ette suurem restaureerimistöö seoses [[1980]]. aasta [[1980. aasta suveolümpiamängud|suveolümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|purjeregati toimumisega Tallinnas]]. Suur osa vanalinna hoonestusest sai enne seda sündmust uue viimistluse. Pilkupüüdvateks elementideks on
Eelmise sajandi teisel poolel võeti hoone kasutusele kultuurikeskusena. 1944–1965 kandis nime
Aastatel 2000, 2001, 2002 ja 2006 krooniti Mustapeade majas aasta Eesti Miss Estonia tiitlivõitjad E. Mikomägi, I. Roos, J. Tafenau, K. Klemmer ja Mister Eesti V. Loonde.
54. rida ⟶ 55. rida:
Flickr - tm-tm - Tallinn Up Close (2).jpg
</gallery>
==Viited==
72. rida ⟶ 67. rida:
* Andrus Kivirähk [http://www.epl.ee/news/arvamus/andrus-kivirahk-kahe-heinakuhja-vahel.d?id=64969548 "Kahe heinakuhja vahel"] EPL, 15. september 2012
* [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=379451 Mustpeade maja jääb linna omandisse], Tallinna Postimees, 28. jaanuar 2011
*
[[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]]
|