Bütsants: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
62. rida:
Vahemere maade idaosa rahvad olid lääneosa rahvastega võrreldes üldiselt rohkem [[Linnastumine|linnastunud]] ja sotsiaalselt paremini arenenud. Samuti olid idapiirkonna rahvad varem kuulunud [[Vana-Makedoonia|Makedoonia impeeriumi]] kreekakeelsetesse järglasriikidesse (näiteks [[Ptolemaiosed|Ptolemaioste]] Egiptus ja [[Seleukiidid]]e riik) ning [[Vana-Kreeka]] kultuuri mõjul [[hellenism|helleniseerunud]]. Läänepiirkonna vallutatud rahvad olid enamasti säilitanud kultuurilise ja poliitilise eripära, elasid rohkem maal ning olid kultuuriliselt vähem arenenud. Helleniseerunud ida ja ladinliku lääne erinevused püsisid kogu Rooma riigi aja ning viisid lõpuks selle jagunemiseni.<ref>Wells (1922), ptk 33.</ref>
 
[[Diocletianus]] lõi [[293]]. aastal uue riigikorraldussüsteemi [[tetrarhia]], et kindlustada impeeriumi ohustatud piirkondi. Tetrarhia järgi hakkasid Rooma riigi ida- ja lääneosa valitsema [[Augustus (lisanimi)|augustus]] (ülemkeiser) ja ''[[Caesar (tiitel)|caesar]]'' (alamkeiser). Süsteem lagunes juba [[313]] ning mõned aastad hiljem ühendas Constantinus Suur riigi ühe valitseja (augustuse) alla.<ref name="Kuhoff"/> Selles jaotuses erines ida- ja lääneosa piir siiski hilisemast jaotusest.
 
Constantinus rajas 330. aastal pealinna Konstantinoopolisse, mis asus soodsas impeeriumi ida-läänesuunaliste kaubandusteede ristumiskohas. Seejärel reformis ta impeeriumi sõjaväelisi, [[rahandus]]likke, tsiviil- ja religioosseid institutsioone. Mõned õpetlased süüdistasid teda seetõttu pillavas finantsdistsipliinis, kuid reformide ajal kasutuselevõetud kuldmünt ''[[solidus]]'' tõi rahandusse stabiilsust ja edendas majandust.<ref name="esler-1081"/>