Erinevus lehekülje "Tõvalased" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 15 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
P (→‎top: pisitoimetamine)
P
 
[[Pilt:Kongar-ol Ondar.jpg|pisi|Tõva kõrilaulja [[Kongar-ool Ondar]] 1993. aastal New Yorgis esinemas]]
[[Pilt:Siedlungsgebiete der Tiva und Duva.PNG|pisi|Tõvalaste asuala Venemaa ja Mongoolia piiril.<ref>Andmed: Hans Glück "Metzler Lexikon Sprache" (ISBN 3-476-00937-8), 1993 (lk 659)</ref>]]
'''Tõvalased''' (ka '''tuvalased''' ja '''tõvad'''<ref>http://www.eki.ee/knab/lgv/alt4.htm#98001697</ref>; [[tõva keel]]es ''Тывалар'', ''TyvalarTõvalar''; [[türgi keel]]es ''Tuva Türkleri'' või ''Tuvalar''; [[mongoli keel]]es ''Tuva Uriankhai'') on Lõuna-[[Siber]]is elav [[turgi rahvad|turgi]] rahvas. Ajalooliselt on nad tuntud ka mongolikeelse nime järgi ''urjanhaidena''<ref>John Krueger "Tuvan Manual" 1977, lk 10</ref>.
 
Tänapäeval on tõvalasi kokku üle 280 000, neist 236 000 [[Venemaa]]l, 31 823 [[Mongoolia]]s (5169 tõvalast, 26 654 uriankhaid) ja umbes 3900 [[Hiina]]s.<ref name="joshuaproject">http://www.joshuaproject.net/people-profile.php</ref> 2010. aasta andmetel moodustasid tõvalased 82,0% Venemaa koosseisu kuuluva [[Tõva|Tõva Vabariigi]] elanikkonnast.<ref>http://www.perepis-2010.ru/news/detail.php?ID=6936</ref>
Tõvalaste ajalooline asuala jaguneb üheksaks [[kožuun]]i-nimeliseks piirkonnaks: [[Todža kožuun|Todža]], Salchak, Oyunnar, [[Hemtšiki kožuun|Hemtšik]], Khaasuut, Shalyk, Nibazy, Daavan & Choodu ning Beezi. Esimest nelja neist valitsesid uriankhai mongoli vürstid, ülejäänuid bordžigiti mongoli vürstid.<ref>Denis Sinor, John R. Krueger, Jüri Kurman, Larry Moses, Robert Arthur Rupen, Vasilij Vasilevič Radlov, Kaare Grłnbech, George Kurman, Joshua A. Fishman, Stephen A. Halkovic, Robert W. Olson, V Diószegi, American Council of Learned Societies, Melvin J. Luthy, Luc Kwanten, Karl Nickul, A. A. Popov, Susan Hesse "The Uralic and Altaic Series" Routledge, 1996</ref>
 
Ajalooliselt on tõvalased olnud [[Karjakasvatus|karjakasvatajaist]] [[rändrahvas]]. Tuhandeid aastaid on nad kasvatanud [[kodukits]]i, [[Lammas|lambaid]], [[kaamel]]eid, [[Põhjapõder|põhjapõtru]], [[veis]]eid ja [[jakk]]e. Traditsiooniliselt on nad elanud [[vilt|vildiga]] kaetud [[jurta]]des või [[kasetoht|kasetohu]] või nahkadega kaetud [[tšumm]]ides, mida nad aastaaegade vaheldudes kolivad ühelt karjamaalt teisele.
[[Pilt:Kyzyl Shaman.jpg|pisi|vasakul|Kõzõli šamaan (2005)]]
Tõvalaste traditsiooniline usund on [[tengriism]]iga läbi põimunud [[Tiibeti budism]] ([[lamaism]]).
 
Tõva muusikast on kõige tuntum kõri- või kurgulaul, selle viljelejad on korduvalt esinenud ka Eestis.