Elektroonikalülitus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
'''Elektroonikalülitus''' on omavahel elektriliselt või muul viisil ühendatud [[elektroonikakomponent]]ide kogum, mis on ette nähtud mingi kindla talitluse otstarbeks.
Valdav osa elektroonikalülitusi valmistatakse tänapäeval [[mikroelektroonika
[[Trükkplaat|Trükkplaadil]] kokku monteeritud elektroonikalülitusi nimetatakse [[trükilülitus]]eks.
== Elektroonikalülituste liigid ==
Lähtuvalt sellest, kas lülituse ülesandeks on tekitada ja teisendada kas [[analoogsignaal]]i või [[digitaalsignaal]]i, jagunevad elektroonikalülitused [[analooglülitus]]teks (näiteks [[operatsioonvõimendi]]) ja [[digitaallülitus]]teks (näiteks [[mikroprotsessor]]).
== Elektroonikalülituste skeemid ==
Elektroonikalülituse elemente ning nendevahelisi ühendusi esitatakse visuaalse ülevaatlikkuse saamiseks graafiliselt [[tingmärk]]ide (skeemitähiste) abil [[elektriskeem|skeem]]ide kujul, näiteks [[põhimõtteskeem]]i või [[ühendusskeem]]ina.
Ka seadme [[plokkskeem]] ([[struktuuriskeem]]) võib sisaldada elektri- ja elektroonikakomponentide tingmärke. Tavaliselt on sellisteks komponentideks lülitid, mikrofonid, valjuhääldid, antennid, elektromagnetid, mootorid jms. Kuid nendeks komponentideks, mida plokkskeemidel esitatakse nende elektrilise tingmärgiga, võivad olla ka üksikud aktiivsed komponendid, mis on seadme funktsioneerimise seisukohalt väga olulised, näiteks [[Komparaator (analoogtehnika)|komparaator]] või [[diferentsvõimendi]].
| |||