Elektrigeneraator: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P pisitoimetamine
 
1. rida:
'''Elektrigeneraator''' on [[elektrimasin]], mis muundab [[mehaaniline energia|mehaanilist energiat]] (peamiselt pöörlemisliikumise energiat) [[elektrienergia|elektrienergiaks]]ks.
[[Pilt:Modern Steam Turbine Generator.jpg|pisi|Auruturbiiniga generaator]]
Generaatori töö põhineb [[elektripinge|pinge]] tekkimises [[elektrijuht|juhis]], mis asub muutuvas magnetväljas. Magnetvälja tekitamiseks ettenähtud generaatoriosa nimetatakse [[Induktor (mähis)|induktoriks]] ja seda osa, milles indutseerub pinge, [[ankur (elektrotehnika) | ankruks]]. Põhimõtteliselt võib kumbki neist olla pöörlev (rootor) või paigalseisev (staator). Vahelduvvoolugeneraatorites on induktoriks enamasti rootor ja alalisvoolugeneraatorites staator.
 
Valdav osa elektrienergiast toodetakse vahelduvvoolu-[[Elektrimasin#Sünkroongeneraatorid|sünkroongeneraatoritega]]. Tavaliselt moodustab generaator koos primaarjõumasinaga [[Agregaat (masinaehitus)|agregaadi]]:
10. rida:
 
==Ajalugu==
Esimesed elektrigeneraatorid, mida hakati looma 1830. aastail, olid püsimagnetiga. 1850. aastail asendati püsimagnet [[elektromagnet]]iga, mille mähist toideti abigeneraatorist. Generaatorite areng hoogustus alates sellest, kui generaatoris hakati rakendama magnetahela jääkmagnetismil põhinevat [[endaergutus]]t. Endaergutuse põhimõtte avaldas saksa tööstur Ernst Werner von Siemens 1867. a dünamoelektrilise printsiibi nime all; vastavalt nimetati ka alalisvoolugeneraatorit [[dünamo]]ks (saksa k ''Dynamomaschine'').
 
==Vaata ka==
*[[Elektrimasin]]
 
==Välislingid==
*[http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAV3300/Energiatehnika2-4.pdf Elektrimasingeneraatorid]
*[http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/elektrotehnika/loengud/LK9.pdf Alalisvoolugeneraatorid]
 
[[Kategooria: Elektrimasinad]]
{{commonskat|Electrical generators}}
 
[[Kategooria: Elektrimasinad]]