Redaktsioon: 15. aprill 2019, kell 17:47 redigeeri Lookej (arutelu \| kaastöö) 197 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 26. aprill 2019, kell 10:55 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 119 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB
1. rida: '''Elektrienergia''' on [[elektromagnetväli\|elektromagnetvälja]] [[energia]]. Elektrienergiat saadakse mõnda teist liiki energiat muundades peamiselt [[elektrijaam~~\|elektrijaamades~~]]ades. Elektrienergiat on lihtne üle kanda ja suure kasuteguriga muundada. Elektrienergia muundub kasulikuks energiaks [[elektritarviti]]tes ‒ [[elektrimootor]]ites, [[küttekeha~~\|küttekehad~~]]esdes, [[valgusti]]tes jm. Elektrienergiat <math>E</math> väljendab [[integraal]] [[pinge (elekter)\|elektripinge]] <math>u(t)</math> ja [[elektrivoolu tugevus\|voolutugevus]]e <math>i(t)</math> korrutisest [[aeg\|ajas]] <math>t</math>: :<math>E = \int_{t_0}^{t_1} u(t) \cdot i (t) \cdot \mathrm{d}t.</math> Elektrienergia [[SI]] ühik on [[džaul]] (tähis J) ehk [[vattsekund]] (Ws). Praktikas mõõdetakse ja arvestatakse elektrienergiat [[kilovatt-tund]]ides: 1 kWh = 3,6 × 10<sup>6</sup> J. ==Elektrienergia alalisvooluahelas== Elektrienergia 13. rida ⟶ 14. rida: ehk :<math> \frac{12 \cdot 4 \cdot 20}{60 \cdot 1000} = 0,016 \;\text{kWh}.</math> ==Aktiivenergia ja reaktiivenergia vahelduvvooluahelas== Vahelduvvoolu-[[elektriahel]]as on energia samuti võimsuse ja aja korrutis. Kui koormusvool on püsiv ja tarviti [[aktiivtakistus]]ega (nagu näiteks [[hõõglamp]]), saab tarbitud energiat arvutada samamoodi kui alalisvoolu korral. Seda energiat nimetatakse aktiivenergiaks, s.o energiaks, mis on täielikult muundatav mõnda teist liiki energiaks (näitejuhul soojuse ja valguskiirguse energiaks). Vahelduvvooluahelas leidub üldjuhul ka [[reaktiivtakistus]]likke komponente. Seetõttu võib [[aktiivvõimsus]]e kõrval olla tegemist ka [[reaktiivvõimsus]]ega ning vastavalt ka reaktiivenergiaga. Aktiivenergia (vatt-tundides, Wh) 27. rida ⟶ 29. rida: :''t'' ‒ aeg tundides, :''φ'' ‒ pinge ja voolu vaheline faasinihkenurk. ==Elektrienergia salvestamine== Elektrienergiat saab salvestada püsivas [[elektriväli\|elektriväljas]], näiteks [[kaksikkihtkondensaator]]is, samuti [[induktiivpool]]i [[magnetväli\|magnetväljas]], kuid enamasti salvestatakse elektrienergiat teiste energialiikidena, näiteks keemilise energiana [[akumulaator]]is. ==Elektrienergia mõõtmine== Tarbitud elektrienergia kogust saab mõõta kaudselt ja otseselt. Kaudse meetodi korral mõõdetakse [[võimsus]] [[vattmeeter\|vattmeetriga]] ja korrutatakse see tarbimise ajavahemikuga: ''E'' = ''P • t''; kui aega mõõdetakse sekundites, saadakse tulemus vattsekundites ehk džaulides. Kaudsel mõõtmisel saadakse õige mõõtetulemus ainult siis, kui pinge ja vool on mõõtevahemikus püsivad. Üldiselt mõõdetakse elektrikulu otseselt selleks ettenähtud mõõteriistaga ‒ [[elektriarvesti]]ga ehk (argikeeles) voolumõõtjaga.▼ Tarbitud ja toodetud elektrielektrienergiat väljendatakse vatt-tundides (Wh), [[kilovatt-~~tund]]ides~~tundides (kWh), megavatt-tundides (MWh), gigavatt-tundides (GWh) ja teravatt-tundides (TWh).▼ ▲Üldiselt mõõdetakse elektrikulu otseselt selleks ettenähtud mõõteriistaga ‒ [[elektriarvesti]]ga ehk (argikeeles) voolumõõtjaga. ▲Tarbitud ja toodetud elektrielektrienergiat väljendatakse vatt-tundides (Wh), [[kilovatt-tund]]ides (kWh), megavatt-tundides (MWh), gigavatt-tundides (GWh) ja teravatt-tundides (TWh). ==Vaata ka== [[Elektrienergia tootmine]] [[Aktiivvõimsus]] [[Reaktiivvõimsus]] [[Elektriarvesti]] *[[Kilovatt-tund]] [[Kategooria:Elektrotehnika]]

Elektrienergia: erinevus redaktsioonide vahel