Redaktsioon: 5. november 2017, kell 02:24 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 787 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. aprill 2019, kell 10:54 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: '''Elektriajam''' (saksa ''Elektroantrieb'', soome ''sähkökäyttö'', vene ''электропривод'', rootsi ''Elektriska drivsystem'') on [[ajam]], mis koosneb [[elektrimootor]]ist koos selle juurde kuuluvate [[Ülekanne (masinaehitus)\|ülekande-]], juhtimis-, reguleerimis- ja kaitseseadmetega. Elektriajami liikumise dünaamikat kirjeldava võrrandi saab kirjutada [[~~Newtoni_teine_seadus~~Newtoni teine seadus\|Newtoni II seadus]]e põhjal või tuletada süsteemi energiabilansist. Pöördliikumisega ajami põhivõrrand konstantse inertsimomendi (''J'' = const.) korral on: :<math>{T} - {T _{t}} = {J} \frac{\mathrm d \omega }{dt} \qquad\text{(1)} </math>, kus <math>\omega</math> on [[nurkkiirus]], ''J'' on koormuse, [[Ülekanne (masinaehitus)\|ülekandemehhanism]]i ja mootori rootori taandatud [[inertsimoment]], <math>{T}</math> – teoreetiliselt "elektriliselt" arendatav [[jõumoment\|moment]] ilma mehaaniliste kadudeta, <math>{T_{t}} </math> – töömasina poolt tekitatav moment (staatiline moment, takistusmoment, koormusmoment) koos mootoris ja ülekandemehhanismis tekkivate mehaaniliste kadudega. Töömasina poolt tekitatav (staatiline) moment <math>{T_{t}} </math> võib olla ka negatiivse märgiga st. liikumist soodustav (näiteks kraana koorma langetamisel). 49. rida: {{clade \|1={{clade \|label1=Skalaarjuhtimine \|1={{clade \|1=Pinge-sageduse juhtimine (V/f, ''Volts per frequency control'') }} \|label2=[[Vektorjuhtimine]] \|2={{clade \|1=Magnetväljavektori juhtimine (FOC, ''Field-oriented control'') \|label2=Momendi otsejuhtimine (DTC, ''Direct torque control'') \|3={{clade \|1= Otsejuhtimine (DSC, ''Direct self control'') \|2=Pingevektori modulatsioon (SVM, ''Space vector modulation'') }} }} }} }} }} 70. rida: 1821 esimeseks elektromagnetiliseks ajamiks võib pidada [[Michael Faraday]] katseseadet, milles voolust läbitud varras pöörles ümber seisva magneti. 1834 [[Moritz Hermann Jacobi]] (21. september 1801 – 10. märts 1874) ja USA leiutaja [[Thomas Davenport (inventor)\|Thomas Davenport]] (9. juuli 1802 – 6. juuli 1851) ehitasid teineteisest sõltumatult pöörleva alalisvoolumootori. 1834. aasta novembris avaldas Moritz Hermann Jacobi selle mootori rakenduse kohta kokkuvõtte.<ref>[https://www.eti.kit.edu/english/1382.php Jacobi's Motor - The first real electric motor of 1834], Electrotechnical Institute (ETI) at the Karlsruhe Institute of Technology (KIT), 2012, vaadatud 15.01.2017</ref> 25. veebruaril 1837 andis [[Thomas Davenport (inventor)\|Thomas Davenport]] sisse [[alalisvoolumootor~~\|alalisvoolumootori~~]]i patendi taotluse. Pöörleva elektrimootoriga elektriajami üheks varaseimaks rakenduseks võib lugeda [[Moritz Hermann Jacobi]] poolt konstrueeritud elektriajamiga sõidukit – elektrimootoriga merepaati. Paati katsetati Neeva jõel 25. septembril 1838, meeskonnaliikmete vahel olid [[Moritz Hermann Jacobi]] ja [[Heinrich Friedrich Emil Lenz]].<ref>http://www.tthk.ee/Elektriajamid_2011/Sissejuhatus.html</ref> 1880ndatel võeti kasutusele kolmefaasilised vahelduvvoolumootorid (vt [[Kolmefaasiline toitesüsteem]]). 83. rida: [[käsiajam]] [[kruviajam]] [[Scherbiuse ajam]] [[Leonardajam]] [[lineaarajam]] [[Kategooria:Elektrotehnika]]▼ [[Kategooria:Automaatika]]▼ ==Vaata ka== 98. rida ⟶ 94. rida: {{Elektrimootor}} ▲[[Kategooria:Elektrotehnika]] ▲[[Kategooria:Automaatika]]

Elektriajam: erinevus redaktsioonide vahel