Redaktsioon: 6. september 2018, kell 04:11 redigeeri Parveto (arutelu \| kaastöö) 2905 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. aprill 2019, kell 10:30 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgised: AWB tekstilink teise vikisse Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:IBM Blue Gene P supercomputer.jpg\|pisi\|[[Superarvuti]] IBM Blue Gene/P]] '''Arvuti''' ehk '''kompuuter''' ehk '''raal''' on [[seade]], mis [[andmetöötlus\|töötleb andmeid]], sealhulgas teeb [[aritmeetikatehe\|aritmeetika-]] ja [[loogikatehe\|loogikatehteid]] [[automaat]]selt [[Programmeerimine\|programmeeritavate]] [[algoritm]]ide järgi. ==Riistvara ja tarkvara== Arvuti ülesehituse ja talitluse põhimõisted on [[riistvara]] ja [[tarkvara]]. [[Riistvara]] mõistesse kuuluvad järgmised [[arvutisüsteem]]i struktuuriosad: [[sisendseadmed]] [[andmete sisestamine\|andmete sisestamiseks]]: [[arvutiklaviatuur\|klaviatuur]], [[hiir\|arvutihiir]] või [[puuteplaat]], [[puuteekraan]]; keskseade ([[keskprotsessor]], [[mälu (arvuti) \|mälukompomendid]], [[kiibistik]]) andmete töötlemiseks ja salvestamiseks; [[kuvar]] (ekraan) andmete väljastamiseks. ~~[[Tarkvara]]ks~~Tarkvaraks on arvuti [[Arvutiprogramm \|programmid]] (digitaalsed käsujadad arvuti riistvara toimingute juhtimiseks): [[süsteemitarkvara]], mis sisaldab juhtprogramme, neist tähtsaimana [[operatsioonisüsteem]]i; [[rakendustarkvara]] – operatsioonisüsteemi baasil töötavad rakendusprogrammid (äpid). Igapäevases keelekasutuses mõtleme arvuti all individuaalseks kasutamiseks ettenähtud [[Lauaarvuti\|laua-]], [[Sülearvuti\|süle-]] või [[~~Tahvelarvuti\|tahvelarvutit~~tahvelarvuti]]t, s.t personaalarvutit ([[inglise keel\|ingl]] ''personal computer'', lühend PC).. Personaalarvuti võimekusega on tänapäeval ka [[nutitelefon]]id. Arvutit, mis on mõeldud üksnes aritmeetika- jm matemaatikatehete sooritamiseks, nimetatakse [[kalkulaator]]iks (ka taskuarvutiks). == Ajaloost == [[Charles Babbage]] tegeles 19. sajandil aastakümneid [[Charles Babbage # Analüütiline masin \|analüütilise masina]] loomisega, mida võib pidada universaalse programmeeritava arvuti eelkäijaks. * [[Alan Turing]] kirjeldas 1937. a arvuti matemaatilist mudelit, nn [[Turingi masin]]at. * [[Digitaalelektroonika]] alused esitas 1937. aastal [[Claude Elwood Shannon]]. * [[John von Neumann]] töötas välja üldotstarbelise [[elektronarvuti]] struktuuri, mida tuntakse 1945. aastast [[Von Neumanni arhitektuur]]ina. * Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase [[:de:Konrad Zuse\| Konrad Zuse]] välja töötatud arvutit Z3 (1941) ja Z4 (1944), 1944 Briti salateenistusele ([[GCHQ]]) loodud [[Colossus]]t (mudelid Mark 1 ja Mark 2) ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud [[ENIAC]]-i, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle aja arvutid töötasid valdavalt elektronlampidel, mis polnud töökindlad, tarbisid palju elektrit ja olid gabariitidelt suured (arvutid hõivasid terveid korruseid). * 1950ndatel võeti elektronlülititena lampide asemel kasutusele [[transistor]]id, mille tulemusel arvutite voolutarve vähenes mitmekordselt. Tolle aastakümne arvuteid: Whirlwind (1951), UNIVAC (1951), WITCH (1951), BESK (1953). IBM NORC (1954), IBM 702 (1955), IBM 305 RAMAC (1956), Bendix G-15 (1956), Pegasus (1956), AN/FSQ-7 (1958), IBM 7090 (1959), AKAT-1 (1959). Eestisse jõudis esimene elektronarvuti 1959. aastal. Selleks oli [[Tartu Ülikool\|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] käivitatud [[Ural-1]]. 31. rida: 1970ndatel hakati tootma spetsiaalselt arvutite jaoks ettenähtud [[integraallülitus]]i. ([[mikroprotsessor]]eid), mille tulemusel muutus võimalikuks hakata tootma individuaalseks kasutamiseks ettenähtud lauaarvuteid – [[personaalarvuti\|persomaalarvuteid]]. Neid nimetati ka [[mikroarvuti]]teks, eristamaks nn miniarvutitest (need olid tol ajal vähemalt kirjutuslaua suurused). * Personaalarvuteid hakkas 1976. aastal USA-s valmistama firma Apple Computer (alates 1984. a lauaarvuti iMac ja sülearvuti MacBook). * 1981. a hakkas firma [[IBM]] tootma [[Microsoft]]i ~~[[operatsioonisüsteem]]iga~~operatsioonisüsteemiga personaalarvuteid. Selle firma tööstusstandardi IBM PC järgi nimetatakse neid PC-arvutiteks, eristamaks Apple’i standardile vastavatest Mac-arvutitest. * 1990. aastail ilmusid turule väiksed, taskusse mahtuvad nn [[pihuarvuti]]d. Esialgu olid need mõeldud kasutamiseks elektronmärkmikena (''electronic organizer'') isikliku teabe haldamiseks, seejärel ilmusid mitmesugused täiustatud, sealhulgas võrguteenuste kasutamist võimaldavad mudelid (olenevalt tootjail nimetusega ''handheld PC'', ''pocket PC'', ''palmtop computer'', PDA ehk ''personal digital assistant''). Sajandivahetuse järel hakkasid pihuarvuti funktsioonid üle minema [[mobiiltelefon]]isse, mida nüüd tunneme ~~[[nutitelefon]]ina~~nutitelefonina. == Eri liiki arvuteid == [[Superarvuti]] – arvuti, mis kuulub valmis saamise ajal maailma kõige võimekamate arvutite hulka. [[Suurarvuti]] (''mainframe computer'') – suure võimekusega arvutisüsteem, harilikult [[arvutuskeskus]]es. [[Host~~\|Hostarvuti~~]]arvuti – infot ja teenuseid pakkuv arvuti, nt [[server]] [[arvutivõrk\|arvutivõrgus]], personaalarvuti [[printer]]i suhtes. [[Server~~\|serverarvuti~~]]arvuti – arvuti või arvutisüsteem ühiskasutusteenuste osutamiseks võrgu kaudu klientidele (töökohaarvuteile). [[Tööjaam]] (''workstation'') – erirakendusteks, peamiselt teadusülesannete täitmiseks mõeldud arvuti. == Vaata ka == [[Riistvara]] [[Tarkvara]] [[Personaalarvuti]] [[Macintosh]] [[Kvantarvuti]] 52. rida ⟶ 49. rida: == Välislingid == *[http://www.htg.tartu.ee/if/BaaskS/andmet.htm Arvutiprogrammid] {{Vikisõnaraamatus\|arvuti}}

Arvuti: erinevus redaktsioonide vahel