Erinevus lehekülje "İstanbul" redaktsioonide vahel

Lisatud 53 baiti ,  2 aasta eest
P
pisitoimetamine
P (pisitoimetamine)
| elanikke =
}}
[[Pilt:Istanbul and Bosporus big.jpg|pisi|İstanbul [[kosmos]]est nähtuna. Pildi ülaosas Must meri, all Marmara meri.]]
'''İstanbul''' on [[Türgi]] suurim linn. Ta asub [[Bosporus]]e väina kaldail iidsete [[Must meri|Mustast merest]] [[Vahemeri|Vahemerre]] ja [[Väike-Aasia]]st [[Kagu-Euroopa]]sse kulgevate [[kaubatee]]de ristumiskohal.
 
Istanbulis on [[parasvöötme kliima]].
 
Absoluutne maksimumtemperatuur on +40,5  °C ja absoluutne miinimum -16,1  °C.
 
Aastas sajab keskmiselt 852  mm. Talvel sajab rohkem. Kõige sajusemad on [[detsember]] (125  mm) ja [[november]] (109  mm), kõige kuivemad [[mai]] (36  mm) ja [[juuni]] (38  mm). Sajab keskmiselt 114,9 päeval aastas. Kõige rohkem sajupäevi on [[jaanuar]]is (16,1) ja detsembris (15,9), kõige vähem [[juuli]]s (3,5) ja [[august]]is (3,9). Kõige suurem täheldatud vihmasadu oli 227  mm ööpäevas. Kõige suurem mõõdetud lumepaksus oli 80  cm, aga püsivat lumikatet linnas ei moodustu.
 
[[Päike]] paistab aastas keskmiselt 2218 tundi, kõige rohkem juulis (322 tundi) ja juunis (300 tundi), kõige vähem detsembris (68 tundi) ja jaanuaris (71 tundi).
==Ajalugu==
[[Pilt:Istanbul collage 5f.jpg|pisi|İstanbuli vaateid]]
Praeguse linna eelkäija, [[Megara]] [[koloonia]] Byzantion rajati umbes 660. aastal eKr [[Traakia]] Bosporose kaldale<ref name=lk94>[[Antiigileksikon]], 1. kd., lk. 94</ref>. Asula sai nime megaralaste kuninga [[Byzas]]e järgi. Megaralased kuulusid [[doorlased|doorlaste]] hulka<ref>Antiigileksikon, 1. kd., lk. 263</ref>. [[6. sajand eKr|6. sajand]]i lõpust kuni aastani [[478 eKr]] kuulus ta [[Pärsia]]le, [[5. sajand eKr|5. sajand]]i keskpaigast vaheaegadega [[Ateena Mereliit]]u<ref name=lk94/>. Linna hiilgeaeg oli [[4. sajand eKr|4.]] ja [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]]<ref name=lk94/>. Järjest tähtsamaks muutus kaubandus Musta merega, mis käis peaaegu eranditult Byzantioni kaudu. Aastal [[340 eKr]] piiras Byzantioni edutult [[Philippos II]]<ref name=lk94/>. Linn jäi ka pärast [[Chaironeia lahing]]ut iseseisvaks<ref name=lk94/>. [[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]] pidi ta siiski tunnistama [[Vana-Rooma|Rooma riigi]] ülemvõimu<ref name=lk94/>.
 
Rooma riigis kasvas Byzantioni tähtsus veelgi<ref name=lk94/>. [[Constantinus I]] muutis Byzantioni Rooma riigi uueks [[pealinn]]aks ja nimetas selle aastal [[330]] pKr Konstantinoopoliks ('Constantinuse linn')<ref name=lk94/><ref name=lk266>Antiigileksikon, 1. kd., lk. 266</ref>. Esialgu plaanis Constantinus linna nimetada Uueks Roomaks (''Nova Roma''), kuid see nimi ei juurdunud rahva seas. Linnast sai algul Ida-Rooma, seejärel [[Bütsants]]i pealinn.
İstanbuli [[ühistransport|ühistranspordi]] moodustavad [[tramm]]id, [[mägiraudtee]]d, [[metroo]], [[buss]]id, ekspressbussid ja [[parvlaev]]ad. Parvlaevad sõidavad üle Bosporuse väina, kuid sellest väinast lähevad üle ka kaks [[rippsild]]a ja ehitada plaanitakse kolmandatki. Väina alla rajatakse raudteetunnelit [[Euraasia tunnel]]it, mis peaks valmima [[2015]].
 
İstanbulis rajati trammiliiklus [[1872]]. Esialgu töötas see hobujõul. [[1912]] mindi üle elektritrammidele. [[1966]] trammiliiklus suleti ja asendati trolliliiklusega. [[Trollibuss]]e kasutati 23 aastat, siis likvideeriti ka see. [[1990]] avati turistidele mõeldud 1,6 &nbsp;km pikkune trammiliin Istanbuli Euroopa-osas ja [[2003]] avati 2,6 &nbsp;km pikkune trammiliin Aasia-osas. [[1992]] loodi Euroopa-osas ka kiirtrammiliin. Ükski kolmest mainitud trammiliinist pole ülejäänutega ühendatud.
 
== Kultuur ==
{{Commons|Istanbul}}
* [http://www.picturesofislam.com/istanbul.htm Pildid Istanbulist]
 
{{Euroopa kultuuripealinnad}}
 
[[Kategooria:Turgi maailm|Istanbul]]
[[Kategooria:İstanbul| ]]
[[Kategooria:Osmanite riik]]
 
{{Euroopa kultuuripealinnad}}
76 022

muudatust