Sumeri keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
P →‎top: pisitoimetamine
1. rida:
'''Sumeri keel''' oli [[sumerid|sumerite]] [[keel (keeleteadus)|keel]], mida kõneldi [[Sumer]]is (Lõuna-[[Mesopotaamia]]s).
 
[[Pilt:Sumerian 26th c Adab.jpg|250px|thumbpisi|Sumeri savitahvel kiilkirjaga]]
 
Sumeri keel oli [[isoleeritud keel]]: seniajani ei ole leitud selle [[keelesugulus|sugulus]]t mõne muu keelega.
 
Esimesed mälestised pärinevad ajast umbes [[3100 eKr]] ([[dateering]]ud lahknevad, ulatudes [[28. sajand eKr|28. sajand]]ist [[32. sajand eKr|32. sajandini eKr]]). Tegemist on savitahvlitele ja kujukestele kirjutatud tekstidega, mis on leitud [[arheoloogilised väljaarvamised|väljakaevamistel]] [[Mesopotaamia]]sMesopotaamias.
 
Pärast [[2000 eKr|2000. aastat eKr]] suri sumeri keel kõnekeelena välja, kuid seda kasutati kogu [[Mesopotaamia]]sMesopotaamias õpetlaste keelena [[kirjakeel]]ena veel umbes kaks tuhat aastat (umbes aastani [[100 eKr]]).
 
Savitahvlid sisaldavad sõnapaare sumeri ja [[akkadi keel]]es, mille järgi on saanud sumeri keelt tundma õppida.
 
Sumeri keele ajaloos eristatakse järgmisi perioode:
*vanasumeri keel (umbes [[2600 eKr|2600]]–2200 eKr)
*uussumeri keel (umbes [[2200 eKr|2200]]–2000 eKr)
*järelsumeri keel (umbes [[2000 eKr|2000]] kuni ajaarvamise vahetuseni)
 
Sumeri keelt peetakse vanimaks teadaolevaks [[kirjakeel]]ekskirjakeeleks. Selle kirjutamiseks kasutati [[kiilkiri|kiilkirja]], mida hiljem kasutati ka [[akadi keel]]e, [[ugariti keel]]e ja [[eelami keel]]e ülesmärkimiseks. Algul oli tegemist [[ideograafiline kiri|ideograafilise kirjaga]], hiljem tekkis kirjasüsteem, kus [[ideogramm]]ide kõrval kasutati fomeetilist printsiipi.
 
Kirja leiutamise ajal elasid [[sumerid]] kindlasti juba [[Sumer]]iSumeri alal.
 
Sumeri keel oli [[aglutinatiivne keel]]. Palju oli [[liitsõna|liitsõnu]].
 
Sumeri keeles oli kasutusel [[ergatiivne lausekonstruktsioon]].
 
Erinevalt teistest piirkonna keeltest taasavastati sumeri keel alles [[19. sajand]]il.
 
Paljude ärilise ja juriidilise sisuga tekstide kõrval on savitahvlitel säilinud ka jutustusi poolmüütilise kangelasi Bilgamesi ehk [[Gilgameš]]i tegemistest, mille põhjal valmis hiljem akkadikeelne [[Gilgameši eepos|eepos]]. On säilinud ka mitmeid teisi sumerikeelseid kirjandusteoseid.
 
[[Kategooria:Sugulaskeelteta keeled]]