Erinevus lehekülje "Siiditee" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 61 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine
Märgis: tekstilink teise vikisse
P (pisitoimetamine)
Märgised: tekstilink teise vikisse AWB
 
{{See artikkel|räägib kaubateest, sõna teiste kasutuste kohta vaata [[Siiditee (täpsustus)]]}}
[[Pilt:Transasia trade routes 1stC CE gr2.png|thumbpisi|Siiditeed [[1. sajand]]il]]
[[Pilt:Silk route.jpg|thumbpisi|Siiditeed ]]
[[Pilt:Silkroutes.jpg|thumbpisi|Siiditeed ]]
[[Pilt:20050516220851!Seidenstrasse GMT.jpg|thumbpisi| Maismaateevõrk [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ja [[Konstantinoopol]]i vahel]]
'''Siiditee''' ([[hiina keel]]es ''絲綢之路'') oli [[ida]]–[[Lääs|lääne]]suunaline, paljude tuhandete kilomeetrite pikkune, [[ajalooline kaubatee]]de [[Teedevõrk|võrk]] [[Hiina]]st [[Vahemeri|Vahemere maadeni]]. Kaubateid Läände oli vähemalt seitse. Kokkuleppeliselt loetakse Siiditee alguspunktiks [[Xi'an]]i. Siiditeel asusid näiteks [[Samarkand]], [[Horezm]], [[Herāt]], [[Buhhaara]], [[Hiva]] jt. Sajandite jooksul oli [[siid]] kõige tuntum kaup, mida seda mööda veeti.
 
Siiditee rajati umbes 120 eKr. [[Sahara]] elanikud vedasid [[Aasia]]st [[koduloom]]i sisse juba aastatuhandete eest, näiteks [[kodukits|kits]]i ja [[lammas|lambaid]] [[Lõuna-Aasia]]st juba [[7. aastatuhat eKr|7. aastatuhandel eKr]]. [[Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhande eKr]] kultuurkihtidest on leitud [[lasuriit]]i, mille ainus antiikmaailmas tuntud leiukoht asub Põhja-[[Afganistan]]is [[Badahšan]]is.
 
Siidi mainis arvatavasti juba [[Herodotos]] (eluaastad umbes 484 eKr – umbes 425 eKr). Kindlasti tegi seda [[Aristoteles]]. [[Aleksander Suur]]e [[nauarh]]i Nearchose kirjutistes leidub esimest korda väljend "seeri nahad". [[Seerid]]eks nimetati antiikajal [[hiinlased|hiinlasi]]. Hiinlaste teine nimetus "[[siinid]]" ehk "tinid" jõudis [[Vahemere maad|Vahemere maadesse]]esse nähtavasti mereteed pidi. Pärastpoole kinnistus nimetus "seerid" Põhja-Hiina ja "siinid" Lõuna-Hiina elanikele.<ref name="Antiigileksikon">"[[Antiigileksikon]]", 2. kd., lk. 172</ref>
 
[[Hiina ajalugu|Hiina]] [[Lääne Hani|Lääne]] [[Hani dünastia]] ajal [[2. sajand eKr]] moodustus Siiditee osa [[Vana-Hiina]]s, mille harud arenesid edasi [[Hani dünastia]] valitsusajal ning saavutas suurima ulatuse [[Tangi dünastia]] (618–907 pKr) valitsusajal ja tähtsus hakkas kahanema [[Yuani dünastia]] (1271–1368 pKr) valitsusajal.
 
[[Rooma riik|Rooma riigis]] oli siidikaubandus riigi [[monopol]]. Siiditee kulges tollal kaht teed pidi: lõunast [[Egiptus]]eEgiptuse sadamatest meritsi läbi [[India]] ning põhjast maitsi läbi [[Pärsia]] ja [[Sogdiana]]. <ref name="Antiigileksikon"/>
 
[[6. sajand]]il [[Justinianus Suur]]e ajal õnnestus [[Bütsants]]i [[munk]]adel õõnsate [[kepp]]ide sisse peidetuna [[siidiuss]]i mune Bütsantsi tuua <ref name="Antiigileksikon"/>. Siis hakati siidi ka Bütsantsis tootma, kuid Siiditee tähtsus oluliselt ei vähenenud, sest juba ennegi kaubeldi seal muudegi kaupadega. Mööda Siiditeed levisid [[ori|orjad]], [[satiin]] ja teised [[kangas|kangad]], [[muskus]] ja teised [[lõhnaaine]]d, [[vürts]]id, [[ravim]]id, [[juveel]]id, [[klaas]] ja isegi [[rabarber]].
 
Peale kaupmeeste reisisid Siiditeed mööda näiteks [[palverändur]]id, [[misjonär]]id, [[sõdur]]id ja [[rändrahvad]]. Lisaks kaupadele levisid Siiditeed mööda mitmesugused tehnoloogiad, usulised ja filosoofilised õpetused, kuid ka haigused, millest tuntuim on [[muhkkatk]] ([[must surm]]).
 
==21. sajand==
[[Pilt:One-belt-one-road.svg|pisi| ]]
Tänapäeval kavandatakse samanimelist [[raudtee]]d [[Vaikne ookean|Vaiksest ookean]]istookeanist [[İstanbul]]ini. (nn [[:en:Belt and Road Initiative|Belt and Road Initiative]])
[[Almatõ|Almatõs]]s ja [[Biškek]]is on suur ida–läänesuunaline Siiditee-nimeline tänav (Almatõs Жібек жолы, Biškekis Jibek Joly).
Hiinas [[Jiuquan]]is on Siiditee muuseum.
 
 
== Viited ==
{{viited}}
<references/>
 
== Välislingid ==
75 765

muudatust