Polovetsid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
L50g (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
P pisitoimetamine
1. rida:
'''Polovetsid''' (ka '''kõptšakid''', '''kiptšakid''', '''kumaanid''') oli turgi rahvas. Nad kõnelesid [[turgi keeled|turgi keelte]] kõptšaki rühma kuulunud [[polovetsi keel]]t.
[[FilePilt:State of Cuman-Kipchak (13.) tr.png|thumb|rightpisi|300px|Polovetside [[konföderatsioon]]i alad Euraasias ca 1200]]
Polovetsid olid pärit [[Altai]]st. Nad kuulusid [[europiidne rass|europiidsesse rassi]].<ref>Гумилев, Лев. Тысячелетия вокруг Каспия. Москва, 1993, с. 218-219</ref> [[9. sajand]]il hakkasid polovetsid liikuma läände, [[11. sajand]]i keskpaigas ületasid nad [[Volga]] ning jõudsid [[Don]]i-, [[Dnepr]]i- ja [[Dnestr]]i-äärsete steppideni. [[Petšeneegid]] lahkusid polovetside survel läände.<ref>Гумилев, Лев. От Руси к России : очерки этнической истории. Москва, 1994, с. 69</ref>
 
Polovetside suhted [[Kiievi-Vene]]ga olid kord rahumeelsed, kord vaenulikud. Polovetsid sooritasid ka rüüsteretki Vene aladele. 11. sajandil toimus polovetside ja Kiievi-vene vürstide vahel lähenemine, vürstid kasutasid omavahelises võimuvõitluses liitlastena polovetse ([[Oleg Svjatoslavitš]] võimuvõitluses [[Vsevolod Jaroslavitš]]iga ([[1078]])) ning sõlmisid ka dünastilisi liite polovetside valitsejate tütardega. [[Kiievi suurvürst]] (1093–1113) [[Svjatopolk]] abiellus 1094. aastal Tugor-khaani tütrega. [[Novgorodi vürst|Novgorodi]] ja [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürst]] [[Mstislav Mstislavitš]] Udaloi oli abielus [[kumaanid]]e khaani Köteni ehk Kotyani tütrega.
[[FilePilt:Europe mediterranean 1190 cropped.jpg|thumb|rightpisi|300px|Kumaanide asualad [[12. sajand]]i lõpul]]
12. sajandi alguses tugevnenud keskvõimuga Kiievi-Vene alustas suurvürst [[Vladimir Monomahh]]i valitsusajal polovetside aladele laienemist ning sundis neid ajutiselt taganema Põhja-[[Donets]]i jõest ida poole. Nad osalesid ka [[Gruusia]] [[Gruusia kuningriik|kuningriigi]] ja kuningas Daviti võitluses vaenlastega [[Kaukasus]]e piirkonnast.
 
Polovetside asuala laienes 12. sajandil ka [[Must meri|Musta merega]] piirnevatele [[Bulgaaria]] aladele, kus nad toetasid võitlust [[Bütsantsi ajalugu#Komnenoste dünastia allakäik ja Angeloste dünastia võimuletulek|Bütsants]]i keisririigiga ja [[valahhid]]e ja bulgaarlaste mässu, mis viis [[Teine Bulgaaria tsaaririik|teise Bulgaaria riigi]] tekkimiseni [[1187]]. aastal.
 
[[11. sajand|11.]]–[[15. sajand]]ini nimetati [[Doonau]] suudme ja [[Tjan-Šan]]i vahelist ala Kõptšaki stepiks. Polovetside põhitegevusala oli rändkarjakasvatus.
 
[[1223]]. aastal sai vene-polovetsi ühisvägi [[Kalka lahing]]us mongoli väelt lüüa. Tšingis-khaan surma järel (1227) sai pärijaks 1229. aastal tema poeg, karismaatiline [[Ugedei-khaan|Ugedei]]. Ühena oma esimestest tegudest saatis Ugedei väed vallutama [[Baškiirid|baškiire]], [[Volga bulgarid|Volga bulgareid]] ja teisi rahvaid Kõptšaki kontrollitud steppides. Tšingis-khaani pojapoeg [[Batu-khaan]] (Džutši poeg) vallutas 1236–1237 [[Volga bulgarid|Volga bulgarite]] khaaniriigi, [[mordvalased]], [[tšuvašid]] ja teised Lõuna-Venemaa steppide rahvad.
 
Pärast [[mongolid|mongolite]] vallutust [[1237]]–[[1240]] lakkasid polovetsid iseseisva poliitilise üksusena olemast ja neist kujunes [[Kuldhord]]i turgikeelne rahvastik. Polovetsid mängisid olulist rolli [[kumõkid|kumõkkide]], [[balkaarid]]e, [[karatšaid]]e, [[krimmitatarlased|krimmitatarlaste]], [[tatarlased|tatarlaste]] ja [[baškiirid]]ebaškiiride kujunemisel. Mõnevõrra väiksem, kuid samuti oluline oli polovetside roll [[kasahhid]]e ja [[karakalpakid|karakalpakkide]] etnogeneesis. Mongolite eest [[Ungari ajalugu#Mongolite invasioon|Ungari]]sse ja hiljem [[Bulgaaria]]sseBulgaariasse põgenenud polovetsid sulandusid seal kohaliku elanikkonna hulka.
 
==Vaata ka==
*[[Petšeneegid]]
*[[Mongolite riik]]
 
==Viited==
{{viited}}