Hetid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
|||
2. rida:
{{keeletoimeta}}
{{Endine riik
|nimi
|lipp
|lipp-tekst
|vapp
|vapp-tekst
|tunnus
|tunnus-tekst
|asukoht
|asukoht-tekst
|algusaasta
|loppaasta
|valitsusvorm
|osa
|ajalugu1
|pvm1
|ajalugu2
|pvm2
|ajalugu3
|pvm3
|ajalugu4
|pvm4
|ajalugu5
|pvm5
|riigikeel
|peamised-keeled
|pealinn
|pealinn-koordinaadid =
|pealinn-nimi
|riigipea
|riigipea-nimi
|riigipea2
|riigipea-nimi2
|religioon
|pindala
|rahvaarv
|rahvaloendus
|rahvastikutihedus
|rahaühik
|eelnes-nimetus
|eelnes
|järgnes-nimetus
|järgnes
|hümn
|hümn-liik
|motto
|lühend
|auto
|kirjaoskus
|põllumajandus
|teenused
|tootmine
|suunakood
|ajavöönd
|suveaeg
|skp
|inimarengui
}}
'''Hetiidid''' ehk '''hetid''' (ka: ''hitiidid'' ehk ''hitid'') olid [[indoeurooplased|indoeuroopa]] rahvastest esimene, kes jõudis omaenese [[riiklus]]e ja [[tsivilisatsioon]]i loomiseni [[Anatoolia]]s.
68. rida:
== Anatoolias enne hette olnud hatid ==
Hati-heti tsivilisatsioon kestis kõige enam [[3. aastatuhat eKr|2500]]–[[1. aastatuhat eKr|700 eKr]]. Sellest ajast jätkus vaid hattide
Nimetust kasutati jätkuvalt umbes 1500 aastat, kuni 630 aastani eKr. Mõiste "Hati liidumaa" oli sedavõrd juurdunud, et hetid jätkasid hiljem selle kasutamist viidates juba hoopis oma riigile. [[Hatid]] lõid
== Hettide ajalugu ==
=== Hettide saabumine ===
Üldiselt levinud arusaama järgi saabusid hetid
[[Pilt:Zimrilim.png|pisi|vasakul|Hettide asualad
Hetid hõivasid [[Väike-Aasia]] keskosas [[karjakasvatus]]eks sobivad [[tasandik]]ud, ja ümbritsenud oma pealinna
18. sajandi jooksul vallutas üks kohalikest valitsjatest (Kussara kuningas), Pithana [[Kaneš]]i linna ja tegi sellest oma pealinna. Pithana poeg Anitta laiendas võimu enamusele Väike-Aasia keskosast.
*U
*U
*U 1650 eKr pealinn
[[Pilt:Near East 1400 BCE.png|pisi|Lähis-Ida [[14. sajand eKr|14. sajandil eKr]]]]
=== Hettide riigid ===
Hattide feodaalsed linnriigid ja väikesed kuningriigid valitsesid Anatoolias umbes
Hetiidi riigi ajalugu jagatakse kolmeks perioodiks:
* Vana Kuningriik, umbes
* Keskmine Kuningriik, umbes [[16. sajand eKr|1500ndate]] aastate keskelt kuni lõpuni eKr.
* Uus Kuningriik (Impeerium), umbes
[[Pilt:Hittite Empire.png|pisi|Hetiitide impeerium aastal 1300 eKr. Linn nimega ''Wilusa'' oli arvatavasti Trooja]]
Hetiidi vana riik kujunes [[17. sajand eKr|17. sajandil eKr]], hilisema [[pärimus]]e järgi pani Hattuša valitsejate suurvõimule aluse Labarna (17. sajandi I poolel). Hattušili I (u 1650–1620 eKr) laiendas riigi võimu suurele osale Väike-Aasiast ja tegi sõjaretki Süüriasse. Muršili I (u 1620–1590 eKr) jätkas edukat võitlust Süürias ja vallutas ning rüüstas 1595 aastal eKr [[Babülon]]i, mille järel
[[Mitanni]] [[Assüüria#Assüüria Mitanni ülemvõimu all|võimu alla]].
99. rida:
U [[15. sajand eKr|1500]] taastas kuningas Telepinu kuningavõimu stabiilsuse, järgnevalt laienes Hetiidi kuningate võim taas peaaegu kogu Väike-Aasiale.
Uus riik kasvas [[impeerium]]i mõõtmeteni, Uue riigi sõjaline edu tugines kergetele
14. sajandil taasalgasid hetiitide sõjaretked Süüriasse, tuues kaasa võitluse Mitanniga. Kuningas Šuppiluliuma I (u 1370–1330 eKr) purustas Mitanni väe, rüüstas nende pealinna Wašukannit ja sundis Mitanni kuningat oma ülemvõimu tunnistama. Seejärel alistas ta endale enamuse Süüriast, mis seni oli allunud [[Vana-Egiptuse ajalugu|Egiptusele]]. Oma hiilgeajal võitlesid hetiidid mõjuvõimu pärast egiptlastega. [[13. sajand eKr|13. sajand]]il
[[Pilt:Invasions, destructions and possible population movements during the Bronze Age Collapse, ca. 1200 BC.png|pisi|[[Mererahvaste sissetung]]i ajastu invasioonid]]
=== Hetiidi riigi langus ===
Enamlevinud teooria järgi oli Heti riigi lõpu põhjuseks nn [[hilise pronksiaja kollaps]] Vahemere idaosas, milles hävis ka [[Mükeene kultuur]]. Hetiide ründasid umbes
[[Pilt:Territorial organization of the Assyrian Empire in times of Ashurbanipal-es.svg|pisi|vasakul|Assüüria alad Assurnasirpal II-e valitsusajal (883–859 eKr)]]
[[Pilt:Shepherd-c-005.jpg|pisi|300px|Egiptuse ja [[Uus-
Teise teooria järgi sai riigile saatuslikuks kodusõda. Kuninga vastu pöördus ta enese vennapoeg Hattušili. Ta arreteeris kuninga ja saatis [[eksiil]]i. Koos sellega hääbus seninegi lojaalsus, mille najal oli impeerium ülesehitatud ja mis seda oli koos hoidnud. Järgmise kolme põlvkonna vältel väljus kodusõda kontrolli alt. Maad tabas näljahäda. Kuna kodusõda oli pealinna peaaegu täielikult hävitanud, siis arvatakse, et ellujäänud hetiidid süütasid ise oma linnad ja templid, olles need enne dokumentidest ja kõigest väärtuslikust tühjaks teinud, ning jätsid Hattuša maha.
117. rida:
== Hetiitide kultuur ==
Hetiidid võtsid palju üle [[Mesopotaamia]] rahvastelt, kelle naabruses nad elasid. Nende vahendusel levis mesopotaamlaste kultuur üle kogu
===Riiklus===
Kuningavõim oli päritav. Kuningas juhtis sõjaväge ja korraldas riigiasju, kuid pidi arvestama [[ülik]]utest koosneva [[nõukogu]] ehk [[Pankus]]e arvamusega. Pankus oli nõuandev organ, kus arutati riigi tähtsamaid küsimusi. Näiteks keelas Pankus kuningal oma sugulasi hukata. Pankust on peetud maailma esimeseks [[Parlament|parlamen]]diks.
Umbes
===Religioon===
159. rida:
== Kirjandus ==
*
[[Kategooria:Hetiidid]]
|